tag:blogger.com,1999:blog-310077652012-01-29T23:59:23.999+03:00ilus laps, kes haiget ei saa (väidetavalt)K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.comBlogger461100tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-87964978595247867822012-01-29T22:10:00.000+03:002012-01-29T23:59:24.003+03:00ma olen muutunud absoluutselt ebahuvitavaks<br />töölt krabasin kaasa roald dahli, keda ma loen ja kes tõesti kirjutab halvasti, aga huvitavatest asjadest, kõige rohkem meeldib mulle georgy porgy - ohkuidasta naisi kardab, imeline, imeline, imeline, suutsin siin Lauriitole kirjeldada üksikasjalikult seda, kuidas mina mehi kardan. muidugi olen ma ka, tead küll, täitsa lolliks läinud meeste kartmisega, töö juures sain teada, et üks tüdruk, kes rrrrkioskis hotdoge müüb, kantseldab vabadel päevadel küüsi korda teha ehk on küünetehnik (uhhh, kuidas selline amet ei meeldiks sile, kui alandav on see, kui keegi küünetehnik kapakohilast saab nii palju raha, aga ei saa ta midagi, kui salongis ei tööta, vanalinna salongi kardab tööle minna, sest ta ei oska rääkida võõrkeeli, soome tahab, loodab seal palju teenida, uhhh, nagu see Mehis Heinsaare novell oli send loomingus või vikris, aahhhh, mingi päev tahtis mu tööandja prügikasti visata kõik loomingud-akadeemiad jne ja ma olin täiesti šokeerumise äärel ja korraga mulle jõudis kohale, et miks ma peaks, et kõik on ju korras, et kõik inimesed ei ole sellised, et inimeste jaoks on erinevad asjad pühad. noh üks töökaaslane kirtsutab nina, kui letti astub naaritsanahast kasukaga naine, teine peab koera sünnipäeva, eriti naljakas on kui nende mõlema zoofiiliga ühel päeval tööl olla ja siis ja siis ja siis (koer on loomulikult veevalaja). <br /><br />aga jah<br />et ma sis kriban juurde kellele tänud tuleb saata luuletuse eest: <br /><br /><b>Tim Hornetile</b><br /><br />*<br /><br />kurb on<br />ja kummaline<br />väheke vähem öelda<br />aga palju<br /><br />vist oleks<br />ma ei tea<br />kuidas<br /><br />mõistus ei tea kunagi arvata<br />lõpuks seisavad inimesed ikka<br />oma peenise või munaraku lävel<br />hirm on või arm või veel midagi<br />alateadvus <br />vahendab värve ja valu<br /><br />imelik<br /><br /><i>K-le</i><br /><br />*<br />aga elu on ikka selleks et <br /><br />sarvist haarata<br /><br />sina<br /><br />tead<br /><br />seda <br /><br />kõige <br /><br />paremini<br /><br />ja sina suudad haarata <br /><br />kõike<br /><br /><b>mouthblockile</b><br /><br />*<br />vahva onju<br />vahepeal <br />pese hambad puhtaks<br />ja kammi juuksed<br />ja kanna dekolteega kleiti<br />ja raseeri jalgu<br /><br />ja ära armatse jumala eest<br />selle poisiga<br />keda keegi kunagi ei armasta<br />nii on<br /><br /><b>Aleksandra Tšobale</b><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-I_S7gTjOtig/TyWT72gF6VI/AAAAAAAAApo/XmKydq6Ccfw/s1600/meesnaine.jpg" imageanchor="1" style="margin-left:1em; margin-right:1em"><img border="0" height="320" width="261" src="http://4.bp.blogspot.com/-I_S7gTjOtig/TyWT72gF6VI/AAAAAAAAApo/XmKydq6Ccfw/s320/meesnaine.jpg" /></a></div><br /><br />*<br />peaasi, et oled armastanud<br />küll aeg toob uued pannkoogid<br />paremad litsid<br />või kehvemad<br />sina said kõik<br />kõik said kõik<br />vapper on julge olla<br />ja haavad <br />neid tuleb juurde<br />kui juba ette <br />tead<br />et <br />tulemata ei jää midagi<br />poeedist, roosist, lillest<br />aga head tuleb kaa<br /><br /><b>Ada Ruule</b><br />*<br />vihatunne kui veri<br />või sulatet šokolaad<br />haiglane paralleel<br />nagu armusuhe isegi<br />magus ja verine<br /><br /><b>mouthblockile</b><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-_DiXXMNaytM/TyWUWiE_j1I/AAAAAAAAAp0/QjtO07Z_61g/s1600/448px_chen_zhen1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left:1em; margin-right:1em"><img border="0" height="215" width="320" src="http://1.bp.blogspot.com/-_DiXXMNaytM/TyWUWiE_j1I/AAAAAAAAAp0/QjtO07Z_61g/s320/448px_chen_zhen1.jpg" /></a></div><br />see on kummaline<br />kuidas koht talletab energiat<br />mu surnud vanaema elas<br />niisama kaua<br />kuni ma oma kohast eemaldusin<br />praegu elab ta ikka seal<br />minu vanas kodus<br />aga mitte enam nii intensiivselt<br />tema elu lõhn kooldub teiseks<br /><br />üks mu sõbranna ei saa olla <br />euroremonditud majas<br />sest ta teab selle lugu<br />nii, teistmoodi<br />mitte päriselt<br />aga lihtsalt<br />tunneb seda pommi<br />tunneb seda viha <br />ja vägivalda<br />ja siis<br />und ei tule<br /><br /><b>ravenile</b><br /><br />kõik unistavad <br />tagasi saada<br />esimest suudlust<br />mina mitte<br /><br />ainult rahu<br />mis tekib inimeste <br />vahel<br />kui<br /><br />nad on PÄRISELT <br />koos<br />mitte ei mõtle <br />teistele võimalikele<br />vaid KOOS<br /><br />kallistus<br />ema kallistus<br />seda tahan tagasi<br /><br /><b>Sikile ja Aleksandra Tšobale</b><br /><br />*<br />kui inimene teisest ei lahku<br />järelikult on harjunud<br />ja järelikult<br />mingil põhjusel<br />koos<br />ja armastab<br />aga armastab NII<br /><br />sest üks arvab, <br />et keegi teine nagunii<br />et kõik nagunii<br />et... <br />ja et äkki ta muutub, <br />joodik või narkomaan või kesiganes<br />isegi litsi on võimalik armastada<br /><br />mõni mees prõmmib oma laiale rinnale<br />ja nimetab end geeniuseks<br />paneb kõike, mis liigub<br />ja <br />teda on ka võimalik armastada<br /><br />kõik on armastajas kinni<br />KÕIK<br /><br />enamus inimesi lihtsalt ei oska<br />ja kõik ongi alati ILUS<br />ka see valus armastus on ilus<br />kus mees tapab ennast ära<br />sest ta ei kujuta ette<br />et keegi teine võiks tema naisega<br /><br />aga naine näe <br />on selline<br /><br />takaja ljubov<br />ütlen ma selle peale<br /><br /><b>Kristel Mägedile</b><br /><br />puberteediealine plika<br />kodus pole miskit teha<br />kõik nõrgub<br />mööda vananevat maja<br />ja surevat esivanemat<br />laiali<br /><br />ootab ka<br />bussijaamas<br />bussi<br />linnast ära<br /><br />unistustesse<br /><br /><b>Piibe Lehele</b><br /><br />mõtle<br />sa ei hakkagi otsima<br />klaasikildu<br />killustund pudelist<br />vaid jood<br />jood<br />jood<br />ennast killust surnuks<br /><br />mina kujutan aegajalt ette<br />et inimesed on killud<br />nende lood<br />mis jäävad kätesse ja jalgadesse<br />vahel südamesse kinni<br /><br />ja muudkui väsitavad<br />veresüsteemi<br />ja närve<br /><br />ja sis<br />ühel hetkel<br />selle väsitavuse<br />ja õndsuse pärast<br />kooledki<br /><br />pessimist<br />nagu ma vahel<br />olen<br /><br /><b>virmalistele</b><br /><br />on üks koht<br />kuhu olen sattunud<br />ühes filmis<br /><br />kaotatud, unustatud <br />ja äravisatud asjade koht<br />ta kirjutas raamatut <br />ja sattus sinna<br />sellesse kohta<br />ja kohtas <br />oma väikest <br />sündimata tütart<br />kes oli suureks kasvanud<br /><br /><b>pabekile</b><br /><br />mitte ei saa aru<br />kuidas sa aru saad<br />kui sa ennast nii palju<br />paremaks pead<br /><br />aga ise tead<br /><br /><b>Ada Ruule</b><br /><br />valus on<br /><br />kõhu alla tõmmatud põlved<br />püüe kogu aeg ennast kaitsta<br />olles võrratult kaitsetu<br /><br />teise läheduse ees<br /><br />mis siis<br />et me ei räägi<br />sellest<br />et<br /><br />me oleme ikkagi<br />nii lähedal<br />et valus hakkab<br /><br /><b>mikromegasele</b><br /><br /><b>KUIDAS</b><br /><br />elavad inimesed, kes joovad<br />mina jõin kaa eile <br />tüki kanget soome õlut<br />(nii hea oli, maitses algul nagu kali)<br />hommikul lõikas peas<br />et nagu K oota selle kiire asjaga<br />ära enam<br /><br />ja sis tuli onu poodi <br />niimoodi kohe üle leti ja ääretas<br />oma ääretu joomishõnguga<br />ja sis ma mõtlesin<br />et K sina kaa võid niimoodi<br /><br /><b>aga misse pidama peab?</b><br /><br />vesi ei peagi<br />su keha on veest<br /><br />(mu medõest sõbranna ei tavatse järvevees ujuda,<br />sest see ei desifintseeri ennast ise, <br />meri on parem, soolane, <br />äkki see peab, <br />äkki see jääb <br />nii keresse kinni, et...)<br /><br /><b>kuuvarjule asfaldil</b><br /><br />toimetulemisesteetika<br />või põiklemisesteetika<br /><br />mismoodi<br />sis lood<br />päriselt on<br /><br />(päris hiltonlikult, päris päris päriselt)<br /><br />ei või kunagi teada<br />lihtsalt loodad kogu aeg<br />et<br /><br />ja siis<br /><br /><b>Kristel Mägedile</b><br /><br />seal nad kahekesti loevad<br />kuuekümnendate Ameerikas<br />kui uksest välja astuda<br />sis naabritädi vaatab neid<br />nagu imelikke<br />sest nad on kaks meest<br />ja sis jim sureb ära ja geo<br />geo peab edasi elama<br />aga see, kuidas ta räägib<br />sellest sensuaalsest kooslugemisest<br />koosolemisest<br />pisikesest majast<br />(nagu päkapikumaja)<br />kus põrgatakse kokku<br />süüakse koos, loetakse koos<br />kantseldatakse koeri koos<br /><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-8796497859524786782?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-40155435705854235412012-01-28T17:29:00.001+03:002012-01-29T20:52:02.529+03:00lõpuks ta lihtsalt kirjutab - pikalt ja pilkavalt selle kirja, sellele tolgusele, et tulgu ometi mõistusele, noh tolgusele ja mõistusele, sis vaatab peeglisse ja mõtleb, et mõistusele tulgu ta ise ja tolgusele mingu ta ise ka, sest kuidagi loogiline tundub, see on naljakas, kuidas aju funktsioneerib. isegi mitte aju, mingi programm, et kuidagi nagu peab nii, ja nii, ja nii, et teisiti kui nii ei või, et enne on tehtud nii ja kui ei tehta, siis pole normaalne.<br /><br />derrida surma and<br />rooste rästik<br /><br />imelik on see, et liiga lähedane kokkupuude poeetidega pärsib hääd kriitikat nende tekstide aadressil<br />ma ikka mõtlen, kuidas kirjutada kst<br />võimatu<br /><br />eile hmiga joomas, kohale ilmus ka hk, keda ma miskipärast ei salli, ju sis tunnen armukadedust ja ennast puudutatuna, et tema on kaa noor ja ilus ja meeldib kõigile, ma ikka tahaks ainulaadne ja eriline olla, ülbe, uhke, hää, ilukirjanduslikult otse mõõdetav, aga näe, kõik on alati minust pisut ees, sest nad on naiselikumad, õrnemad, kohasemad ja see teeb nii kadedaks, et uss hakkab seest sööma, no kuhu see kõlbab, ah?<br /><br />ei tea.<br /><br />------------------------------<br /><br />töö juures rääkisin kaastöötajale ümber terve eesti ilukirjanduse ja sellise innuga, et ennast ka imestab, aga see on nii äge<br /><br />poognas kommenteerin ennast idioodiks<br />aga ma olen töesti sellise nurga peal tööl, et mitte muffigi ei saa tehtud<br /><br />ja lõpuks<br /><br />ma tahaks öelda, et olen tänulik, et nad andsid mulle kirjutada<br /><br />(ma ikka veel ei tea mida)<br /><br />aga siiski<br /><br />ja homme saan võib-olla stü plakatid laiali kanda - jess!!!! see oleks nii ja sis võrru sõita, see oleks veel parem ja sis ma ei teagi asju teha<br /><br />mmmm...<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-4015543570585423541?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-29631483381436772752012-01-27T13:41:00.001+03:002012-01-29T20:52:41.507+03:00ju ma sis suudan<br />tere ei öelda enam<br />jr on solvunud<br />ju ma sis suudan<br />aga mingi hullumeelne eneseusk <br />on sellegipoolest sees<br />nagu rott<br />närib ja snurgeldab<br />ümberkolitud soojuses<br /><br />roald dahl (1916-1990) ei oska kirjutada, aga tema lood on fiktsioonina väga põnevad<br /><br />ma panen nad paika<br />Katrina nagu ma olen<br />ja kui ei pane<br />küll p õpetab<br />kuidas iseenda rolli<br />paremini tunnetada<br />selles suhetemaailmas<br /><br />udmurdiõhtu<br />ja trapeežiõhtu<br />ja jürgen rooste<br />kes mulle enam teregi ei ütle<br /><br />prrr<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-2963148338143677275?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-52418456670496572052012-01-25T16:54:00.000+03:002012-01-29T20:52:59.422+03:00ühiskondlikud normid<br />ja nõudmised ja muu jama<br />või sis väiksem jama<br /><br />mul on tunne, et kirjutama peaks just nende jamade vältimiseks<br />et nagu aidata olla nendel<br />kellel ei ole normidega<br />mitte kuraditki pistmist<br />kes on olemas<br />normidest hoolimata<br /><br />(kas ma tunnen ennast süüdi, et lasin o juurest jalga, jätsin ta üksi külma elamisse, ei ostnud seekord küttepuid, ei teadnud, kuidas elada selles suures toas ja tema ütles, et ma ei oska üldse inimestega, ei oska jaa, aga ma miskipärast ei karda enam, et ei oska, ei oska, õpin - olen üksi. olgengi see tuvinaine ja ma olen juba ise kaa vihane, et miks ma peaks oskama, et kas üldse on mõtet osata, et tema ju nagunii ei saa aru, kohati tundub nagu... ma ei tea, aga ma tean, et pean toime tulema, kõigega, ka sellega, et ta ei saa aru)<br /><br />peale seda teksti sääl poognas (viimane muutub iga kord aina põnevamaks ja põnevamaks, ja ma ise lõugan seal nagu nii täiel häälel, et piinlik on kindlasti mõnel, näit Kl, loodetavasti mitte liiga, aga siiski...), see oli abordist, ma mõtlen, nii palju asju on, mis lõhuvad või lahutavad meid mingist reaalsusest, mis võib, noh ilmselt on kaa väljamõelduna, väljaöelduna kuidagi võimatu saavutada, ja sis me jääme siia selle ideaali ja reaali vahepeale ühelt poolt seest teisalt väljast sööduna<br /><br />vend istub diivanil, tegelikult on tal hirm, lihtsalt füüsiliselt, emotsionaalselt jne läheduse ees, et tegelikult kaa, ausõna, on, seepärast ta lasebki tal minna ja vingub, umbes nagu mina, mina küsin, et miks<br /><br />mind sööb seest ide - aal<br /><br />sööb seest minu enda naudinguteahnus<br />suutmatus luua<br />vajadus süüa<br />nagu see madu<br />siin <br /><br />Tara Tuckeri (1970) esituses:<br /><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-hl6U6l8aK-8/TyAHKOXAjOI/AAAAAAAAApQ/lCuDtsa0ajg/s1600/tara_tucker_01.jpg" imageanchor="1" style="margin-left:1em; margin-right:1em"><img border="0" height="246" width="320" src="http://3.bp.blogspot.com/-hl6U6l8aK-8/TyAHKOXAjOI/AAAAAAAAApQ/lCuDtsa0ajg/s320/tara_tucker_01.jpg" /></a></div><br />Torgny Lindgren:<br /><br />Äpardumine on privileeg ka keskpärasele. <br /><br /><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-5241845667049657205?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-34191937137363451472012-01-24T14:46:00.002+03:002012-01-24T14:46:56.022+03:00seda, et ma ei kirjutaks<br />noh, ärge seda palun minult lootke<br />kirjutan, ehk isegi liiga palju<br />ehk sellepärast, et aju on täis kärsanud igasugu mõtteid<br />olgu need nii arulagedad või üldse<br />kui tahes <br />mõnes mõttes on see kummaline<br />kuidas kirjutamine vabastab sõnastamisest tegelikult<br />sõnad vaovad kurku, isegi mitte ei kao<br /><br />imelik<br /><br />aga ma annan teile veel ühe loo, sellise pisut debiilse, et nagu kujutage ette prillilist plikat, kes kogemata, täiesti kogemata satub autossse<br />mitte eriti prillilise poisiga<br />kes kah kogemata täiesti kogemata<br />arvab, et plika on väga saadaval<br />plika on kuidagi teistsugune<br />mitte selline, nagu nad tavaliselt on, et ilus ja pandav<br />vaid teistmoodi<br />ja poiss ei tea, mida temaga tegelikult pihta hakata<br />et <br />et<br />et <br /><br />ja sis ta käitub imelikult<br /><br />(nagu üks tüüp, kes mulle eile miljon korda leti taga naeratas ja lehvitas ja ta ei olnud viieaastane, varsti kakskend kaheksa)<br /><br /><b>Nokk ja karakter</b><br /><br />Tee oli valge lumest. Lõhnas värskuse ja uriini järele. Mees seisis seljaga minu poole ja auras. Tume mets soojendas külma valget meie ümber. Hea oli. <br /><br />Mis siis et see polnud just kõige mugavam olukord. Ta oli püüdnud mind ikkagi võtta, siinsamas peaaegu metsas ja siis korraga näinud mu silmi. Ja siis oli see ära jäänud. Sel kummalisel põhjusel meeldisin talle veel rohkem või noh, hirmuäratavalt palju.<br /><br />Tal oli kirju selg - kole jope narmendas paremale ja vasemale ja ma peaaegu kuulsin, kuidas iga viimane kui keha liigutus sellelt vastu kajas. <br /><br />"Rullnokk..." oleks keegi tema kohta öelnud. Mina ei saanud isegi vägistaja enam öelda. Ma isegi ei pahandanud enam. <br /><br />"Alfaisane..." teadvustas mu aju kergelt. Mees, kes võttis ja tappis suvalise käeliigutuse pärast oma sõbra - kahe lapse isa ja abikaasa. Jah, see oli tema liigutustes olemas - see pime ähvardav raev, mida sai taltsutada küsimusega: "Miks?"<br /><br />Vastust ei tulnud või pendeldas see teadvuse nendes soppides, kuhu ligi pääsemiseks tulnuks kasutada psühhiaatrit, kes äärmisel juhul surnuks pekstaks selle eest, et saanud enam rullnokk olla. See rollidesse klammerdumise võime, mis sujuvalt aksessuaaristus, muutus tabavuseks inimeste vahel, inimeste sees - see andis sellele mehele jõu ja võime tulla toime olukordadega, armastada ennast sellisena, nagu ta oli. Ja see omakorda oli tõepoolest iseäralikult tore tema puhul. <br /><br />"Kule, ma sis ei meeldigi sulle, vä?"<br /><br />Ma vaatasin teda hetkeks hirmuseguste silmadega. Muidugi ta meeldis mulle, nagu mulle meeldisid kõik inimesed, ta meeldinuks mulle ka mõrvari, kannibali või homona, ta meeldinuks mulle kollase, musta või albiinonagi, meeldinuks mulle hullu ja üksiku vanamehenagi. <br /><br />"Sa mingi haletsed mind vä?"<br /><br />Uskuge mind, ta ei esitanud neid küsimusi sugugi mitte ähvardavalt, aga minu meelest ei saanud nende küsimusteni jõuda kolme asja põhjal, mida ma seni endast olin avaldanud: et mulle meeldivad kassid, et mu lemmikjook on Kehrwiederi fairtrade'i kohvi piimaga ja mulle ei meeldi seks võhivõõrastega. Ma võinuks lisada, et mulle ei meeldi seks kohe üldse ja see, et ma temaga praegu siin keset lumist Tallinn-Tartu maanteed põõsas jaaniussikesi ei otsinud või veel midagi imelikku või sensuaalset ei teinud, ei tähendanud kohe kindlasti mitte seda, et ta ei meeldinuks mulle. Ma võinuks ju talle rääkida, kuidas me mu parima sõbrannaga olime armunud samasse mehesse ja kuidas me üritasime end kleidistada, meigistada, huvistada ja võimalikult võrgutavalt käituda, aga too juhm valis hoopis kolmanda. <br /><br />Jah, võinuks, aga milleks.<br /><br />"Ei haletse. Sa meeldid mulle. Sa oled tore. Sa oled kohutavalt tore," ta oligi. Tema ajaviiteks oli võidusõit rekkajuhtidega, pommide kokkupanemine naabrimehe garaažis, et õhata Läänemere äärseid kive, oh seda uut Kõrboja peremeest, ja lantida naisi Veenuses. Kõik klappis - kõik oli kohutavalt ilus. Ta isegi ei teadnud seda, kuidas ta karakter mind meelitas. Ja mina meeldisin talle ka - korraga sel juhmil, ehmataval sekundil võttis ta mind kui võrdset vastast, partnerit. <br /><br />See oli see kummaline moment, kui ma ei rabelenudki enam tema kohmakate käte vahel, kus ma haistsin Adidase aroomi sõõrmetes - ta sai minuga koos vabaks. Ta ei pidanud käituma nagu mees, ta võis käituda nagu mees. <br /><br />"Kuhu sa tahtsidki sõita?"<br /><br />Koju. <br /><br />Aga seda ma talle ei öelnud.<br /><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-EJ-7X8wwwuw/Tx6aJS_P-AI/AAAAAAAAApE/J2YTDN1Kfac/s1600/sad-beak.jpg" imageanchor="1" style="margin-left:1em; margin-right:1em"><img border="0" height="214" width="320" src="http://1.bp.blogspot.com/-EJ-7X8wwwuw/Tx6aJS_P-AI/AAAAAAAAApE/J2YTDN1Kfac/s320/sad-beak.jpg" /></a></div><br /><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-3419193713736345147?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-54673940804062380832012-01-23T17:10:00.000+03:002012-01-29T20:53:17.069+03:00Kuna pogenistid eriti minu proosaloomingust ei pea, siis paigutan selle siia. Kohati - ma saan neist täitsa aru, sest midagi jääb ütlemata, kogu aeg on nagu mingi õhk vahel, mis kumab tekstist nii läbi, et tekst kaotab oma jõu. eile jõin ennast kohvist segi. ahjaa - mul on väljamõtlemisel kohvikirjanikuplika. <br /><br /><b>Rott ja vähk</b><br /><br />Enam ei suuda ta mõista, millest see juhtus. Jamm ei maitsenud enam üldse. Jamm. Ike istus jalad harkis pesukausi kohal ja pesi pesu. Higinõred veeresid mööda musta palet. Suured mustad silmad ja ehmatus, millest ta püüdis koguda jõudu. Jah, Maarit ei tulnud täna. Lubas. Alati lubavad need eurooplased. Pisikeste tissidega pisikesed eesti naised. Meer lubas nad paksuks sööta ja lubadusest sai lugu, mille külge Ike keerdus. <br /><br />Ilus naine on volüümikas. Ilus naine. Jamm. <br /><br />"Me praeme jammi," rääkis Maarit õhinal. Käed olid täis sõnu. Nad praadisid tõesti jammi ja elu - natuke liiga kiiresti, niimoodi et päris läbi ei praadinudki. <br /><br />"Ike aga ema..."<br /><br />Ike kuulas tol hetkel.<br /><br />"Sinu ema, mitu last tal on?"<br /><br />"Viis."<br /><br />"Mitu teid oli?"<br /><br />Ike vaatab Maaritit. <br /><br />"Kuus," ja vajub aeglaselt näost ära. On ta õnnetu? Ei või teada. Ega Ike ka ei teadnud, et kas ta pidi surnud venna pärast õnnetu olema.<br /><br />"Mis kuuendast sai?" <br /><br />Ike vajub veel rohkem näost ära. Mis sai neljandast vennast? Ema rääkis vähe - ema ei vaktsineerinud, ema tegi süüa ja sõi kuivatatud rotte. <br /><br />"Mul on geenides vähk," ütles Maarit vahel. Oligi, suur punane kõikeõgiv. Ikel olid geenides jahvatatud rott. Üks pidi tapma, teine elujõudu andma. Vahel mõtlesid mõlemad, et kumb see tugevam on. <br /><br />Aga see surnud poja lugu juhtus 1997. aastal, kui kedagi polnud kodus peale väikese poisi ja tolle hoidja ja kui arst oli määranud vaktsiini ja poeg sai jahvatatud roti ja Ike oli veel kuueaastane, aga tema väikevend kõigest kaks ja pool, kui ema sai teada, et Mickeyl oli lastehalvatus. <br /><br />Oh te ei teagi, kui tavaline see haigus Aafrikas on. Iga neljas, viies... jne jne jne käib ringi pisut tuikava käega ja kummastava lonkega, mille vaatamisest ainuüksi hakkab paha - esialgu, aga siis harjud ära. Eks kõik need emad usu siin Jeesusse ja rottidesse ja ženženni, siis jäävadki mehed ja naised nii... Meestel on lihtsam, nemad ei pea... Aga naised, kes küll neid armastama hakkab, ja kui hakkabki siis kuidas ja üldse.<br /><br />Kas keegi hakkab armastama kookus seljaga geniaalset naist, kui... Armid ja kookus seljad ei kaunista kedagi peale mehi, isegi neid mitte. Ei kaunistanuks Mickeyt ka, kui aus olla. <br /><br />Ja Ikele räägiti alati, et see oli lapsehoidja Lilly kuli peaga orb, keda terve Festac omal moel ei talunud, et tema oli Mickey tapnud, uputanud. Lillyst oli lihtne seda rääkida ja ema nuttis taga oma poega. <br /><br />"Kas teil on ka polio?"<br /><br />Poliomüeliit teisisõnu lastehalvatus, aga näe siin nad isegi õgvendasid selle sõna pikkust. <br /><br />"Ei... Ma ei tea. Meil pole miskit. Ehk natuke liiga palju Hivi."<br /><br />Vaktsiiniarst tuleb meelde.<br /><br />"Seal on nad kõik... Sa jääd ka," ja veenid torgatakse vaktsiini täis. <br /><br />Jamm. Suur otsekui poolde taevahaardesse ulatuv elu, mis nendesse tuikab, isegi lood jammist on kummastavad, et Maarit ei tea, kuidas sellesse suhtuda. Jumalad, kelle poole pöördusid suure kuiva ajal esimene mees ja naine abi järele, käskisid tappa oma kaks võsukest ja mulda sängitada, ühest sai jamm, teisest palmiviinapuu. Elujõud, mida maast taga nõutada. Kuus kuud kuumust, kuus kuud vihma. <br /><br />Võib-olla tappis ta ise oma lapse, sest oli häbi tunnistada, et rott ei suutnud päästa poja elu ja Lilly jäi süüdi, sest toda oli kõige lihtsam süüdistada. Ike ei mõelnud nii, õigemini ei tahtnud nii mõelda. Aga Maarit vaatas talle silma. <br /><br />"Minul on vähk." <br /><br />"On või?"<br /><br />"Geenides."<br /><br />"Ahah..." <br /><br />Ike hõõrub oma riideid puhtaks plastvannis ja vaatab Maaritit. <br /><br />"Jah, kui vanaema sai teada, et mu emal on vähkkasvaja, mõtles ta, et mis mu ema küll teinud oli, et Jumal talle sellise karistuse saatis... Et milles ta süüdi oli. Ja ta põhjendas seda sellega, et ema oli mind saanud abielumehega, et selles oligi süüdi, et see oligi kogu lugu."<br /><br />"Kas rott tapab vähi?"<br /><br />"Ei tea."<br /><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-FlEqTIUgsNs/Tx1qN54J6UI/AAAAAAAAAo4/TbLZ-bNWb3w/s1600/r%25C3%25B5vedusi.jpg" imageanchor="1" style="margin-left:1em; margin-right:1em"><img border="0" height="259" width="320" src="http://4.bp.blogspot.com/-FlEqTIUgsNs/Tx1qN54J6UI/AAAAAAAAAo4/TbLZ-bNWb3w/s320/r%25C3%25B5vedusi.jpg" /></a></div><br /><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-5467394080406238083?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-69796073672687450252012-01-21T13:12:00.001+03:002012-01-21T16:48:09.122+03:00<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-DdyhMpbAWqw/TxqRnXYWLMI/AAAAAAAAAos/5HV4cJEt_SE/s1600/2002eternalimmigrant.jpg" imageanchor="1" style="clear:left; float:left;margin-right:1em; margin-bottom:1em"><img border="0" height="320" width="266" src="http://4.bp.blogspot.com/-DdyhMpbAWqw/TxqRnXYWLMI/AAAAAAAAAos/5HV4cJEt_SE/s320/2002eternalimmigrant.jpg" /></a></div>Emilia ja Ilja Kabakov 2002 "Igavene immigrant müüri ületamas" <br /><br />sa võid ju alati ära minna<br />ütles väike myy<br />ja ütles veel keegi<br />minni toksis kivi<br />ja vaatas myyle otsa<br />ega ikka võinud küll<br />muidu oleks väike myy <br />selle kala kinni püüdnud<br />mida minni tahtis<br /><br />ei läind ka<br /><br />----------<br /><br />aga tundub, et mina lähen sellegipoolest. chris isherwood tundub aina toredam. oh george, geo, george!!! <br /><br />----<br /><br />eile suutsin kinkekaarte valesti lugeda, inimesi natuke närvi ajada, kliendiga suhelda, kes küsis, et kas need pastakad kassas on tasuta ja mina vaatasin talle suurte silmadega otsa, poiss oli minult täpselt kolm sekundit varem küsind, et kui palju turgenev maksab, et see asjandus, mille ta mingilt konkursilt oli kingiks saanud, maha müüa. ja mina vaatasin teda nagu idioot: Te seda lugeda ei taha või?<br />poiss: klassikat, ma ei loe klassikat! hulluks olete läinud või? katrina: ei ole, aga varsti kindlasti lähen. <br /><br />-------------<br /><br />otsused ja otsustamatused ja ootamatused ja kõik korraga.<br /><br />mida teha? miks?<br /><br />leppida? millega? ära võitle kogu aeg millegi vastu!!!<br /><br />*<br />surmtõsidusele hakkab mingisugune mäng vastu - seesmine. Probleem muutub justkui ooteärevil küsimuseks, millele otsitakse vastust. ja ei leita, see klammerdub hetkedesse ja jääb.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-6979607367268745025?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-29548648748747740872012-01-19T13:47:00.000+03:002012-01-19T13:53:03.533+03:00ja ilusad noored poisid<br />ja <br /><br />KIRJANDUSLIK GÄNG<br /><br />ja armastus esimesest silmapilgust<br />ausõna<br />ja põhja kõrvetet kardulad<br />ja luulekogud<br />kus sõimatakse noori ja ilusaid naisi<br />sest nad on noored ja ilusad<br /><br />(õelus on tore <br />õelus on tore<br />õelus on õelus)<br /><br />"see magistrikraadiga naine, ta vihkab mind, seal arvutimängus"<br /><br />"ahahah"<br /><br />(mina olen ka magistrikraadiga<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-V53veBLHjCk/Txf2BM_oODI/AAAAAAAAAoU/l0LrLn3h_GE/s1600/komoodia" imageanchor="1" style="clear:left; float:left;margin-right:1em; margin-bottom:1em"><img border="0" height="240" width="320" src="http://2.bp.blogspot.com/-V53veBLHjCk/Txf2BM_oODI/AAAAAAAAAoU/l0LrLn3h_GE/s320/komoodia" /></a></div><br />, ta vaatab mind põlglikult, ilusa tüdruku ema)<br /><br />karjuv katrina<br />armunud katrina<br />mõjuv katrina <br /><br /><br />nii tahaks see viimane olla<br /><br />pannkookidest moosine suu ja lemmikpoiss-näitleja ja kaarel b väljamäe<br />ja tema allkiri ühes raamatus, mida ma poes müün<br />ja lauri<br /><br />ja minu seitsmeteistkümnenda sajandi mentaliteet - et nagu enne kätte ei anna, kui armastust pole saand või siis lihtsalt abielusõrmust<br /><br />ja poisid ja pannkoogid ja naiste ootamised - kõik on nii kuradi ilus<br />ja kesse pagan mulle viljandi maksimarketist helistama pidi<br /><br />IMELIK<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-2954864874874774087?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-24112409616408478092012-01-18T14:25:00.003+03:002012-01-29T20:53:31.880+03:00<br />soojem<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-SpTTOg5rc9k/Txasp7VqM2I/AAAAAAAAAn8/dDHZq5SvxJA/s1600/doneddy.jpg" imageanchor="1" style="margin-left:1em; margin-right:1em"><img border="0" height="270" width="320" src="http://2.bp.blogspot.com/-SpTTOg5rc9k/Txasp7VqM2I/AAAAAAAAAn8/dDHZq5SvxJA/s320/doneddy.jpg" /></a></div><br />kessakuratoled?<br />eiteaeiteaeitea<br /><br />Üleval pilt Don Eddy (1944) oma<br /><br />ebakorrektsused<br />mõtete puudumine <br />hirm<br />ahastus<br />jne<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-2411240961640847809?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-85524030477021592962012-01-17T15:02:00.000+03:002012-01-18T14:19:07.885+03:00<br />see oli kolmekümnes, juubel, päev, sünd - neid oli palju, miks kuradi pärast neid nii palju pidi olema, kõik need ekspoisid, kellega pidi heaks sõbraks jääma, kõik need ekstüdrukud, keda ema pidas endiselt headeks sõbrannadeks ja kõik need ülejäänud, kellega ta käis õhtutel kirjandust ja veel midagi kuulamas, ennast, oma rõõmu, oma valu ja veel midagi, midagi mille nimeks oli aeg, olemasolu aeg, millega ei osanud mitte midagi pihta hakata, mis lihtsalt seisis paigal või liikus teona edasi. kõik muudkui saavutasid midagi, lapsi, uut korterit, võimsamat naist või veel midagi, meest, jah, võimsamat meest oli ka võimalik saavutada, et nagu mida ta siis sellel eluaaastal saavutanud oli? ei ega ta ise ka ei teadnud, nüüd oli ta targem, ilusam - teadis, kes oli christopher isherwood, oli kuulnud robert frosti youtubest ja oli armunud olnud sellesse punapäisesse tüdrukusse, kellel olid hiire hallid silmad ja vilkad käed, jah, need olid tõesti vilkad. tal oli veel üksikasjalik komme ümber rääkida kõiki oma armastuslugusid poiste ja tüdrukutega, et nagu see võttis sealt selja tagant, seda tüdrukut ei teadnud irja kutsuda, ei teadnud üldse kuidas võtta, lõppude lõpuks jättis tüdruk ta maha ja mitte kaua aega tagasi<br /><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-W4Du9b4pSac/TxVitKVmcII/AAAAAAAAAnw/SOMDF0RHOeU/s1600/pl_arts_sugimoto8_f.jpg" imageanchor="1" style="margin-left:1em; margin-right:1em"><img border="0" height="320" width="257" src="http://2.bp.blogspot.com/-W4Du9b4pSac/TxVitKVmcII/AAAAAAAAAnw/SOMDF0RHOeU/s320/pl_arts_sugimoto8_f.jpg" /></a></div><br /><br /><br />"Sa ei oska ju, no kurat..." see oli selgituse esimene osa, "Sa ei oska asju vabalt võtta, sa põed, kogu aeg, et mis homme tuleb, et mis juhtub ülehomme, et mis aasta pärast... ma i saa. sa oled tüütu."<br /><br />irja seisis nagu totakas liisaga suitsuruumi uksel ja vaatas tolle terashalle silmi, ema tal ei olnud, isa ka mitte, ainult vanaisa, röövelpealikust taat, kes nüpeldas oma tütre sigitist igal võimalikul juhul ka praegu, nüpeldas, sest tütretütar oli tapnud tema kuueteistaastase tütre sündimisega siia ilma. <br /><br />"liisa, palun..."<br /><br />liisa vaatas talle silma, niimoodi täie rahuga, täie kindlusega, täie tõsidusega, täie valuga, täie nõudmisega - irja koperdas tahapoole. see oli suitsutuba, pisike, siin oli teisi inimesi kaa, liisa juuksed seisid harjastena püsti, silmad olid alati süsimustaks värvitud ja mõjusid julmalt, tähelepanelikule vaatajale isegi alarmeerivalt, irja ei tulnud enam siia baari kunagi tagasi, vähemasti ta lootis mitte tulla. hingas sisse ja välja ja nuttis, nuttis, nuttis. ema jooksis tuppa.<br /><br />"on sinuga kõik korras?"<br /><br />"jaa..."<br /><br />"miks sa täna üksi oled? kus liisa on?"<br /><br />"liisa leidis endale poisssõbra"<br /><br />kõige lihtsam viis ema liigsetest küsimustest lahti saada, tavaliselt tuigerdasid nad liisaga peale tööd irja koju, teisele korrale, tuppa, sulgesid ukse, võtsid vahel laenuks mõne filmi, et vaadata, aga vahel laenuks terve elu, et vaadata iseendale silma, iseennast. <br /><br />"ja sis, tead," liisa vaatas talle silma, "Sis see... noh, ma tean, et see ei olnud minust kena, aga ta kõndis sinna selisse, tead küll teise linna otsa minu pärnu maantee ühikast, täie tuisuga, et nagu kõndiski, sest ma idioot olin telefoni välja lülitanud."<br /><br />liisa naeris, naeris, naeris: "ja sis ta ütles, et... mmmm... et nagu silmad olid tuisust punaseks läinud."<br /><br />vahel tundus irjale, et liisa vihkab mehi, aga siis et naisi ja siis, et ta ei vihka kedagi, et ta lihtsalt lõbustab kõikide inimeste rumalusega või jultumusega temalt armastust oodata <br /><br />"miks sa liisat tema poisssõbraga meile külla ei kutsunud?"<br /><br />"Ei saanud, poisssõbra vanaema sai seitsekümmend"<br /><br />valetamine, varjamine, aga nii oli lihtsam, ema traumeerida olnuks hullumeelne. <br /><br />***<br />ülekirjutamise faas<br />ärge jumala eest mind praegu lugege, keskel Hiroshi Sugimoto (1948) jaapani elektrifitseeriv fotograaf<br />puud<br />mille lähedus tekitab<br />elustunde<br /><br />----------<br />kuradi loll loogika<br />ema oli nagunii juba teadlik, et see plika seksib selle kuradi liisaga<br />mu aju on täis <br />idiootsust<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-8552403047702159296?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-47984755209413621562012-01-16T13:26:00.000+03:002012-01-16T19:46:08.915+03:00muidugi on see naljakas<br />väga naljakas<br />et kui ma seni veel pole selle peale korralikult mõelnud<br />noh ma ei mõtle ju üldse<br />mida ma siin ikka inimestest nii väga tahan<br />mingi hull mustlanna<br />ennustas mu emale surma <br />ja minule tublit tulevikku<br />noh<br />osa üsast läks täppi<br />ega ta eriti kaua elada ei saandki<br />aga vingest tulevikust<br />on asi kaugel<br /><br />see on naljakas, kuidas kõik tuleb tagasi <br />kogu mu peaaegu, et blasfeemiline idiootsus või õpetajannalikkus, mille olen laiali saatnud, kõik tuleb kuskilt tagasi, kellestki - noh, mis see siis ära ei ole, ei ole armastust leidnud, oma elu armastust, kes meist seda üldse niisama lihtsalt leiab, surnud ja sigatsejad ja mina, mina olen segaduses ja sigaduses olen ma kaa, sest viimast on palju lihtsam olla, kui teisi asju, kui üldse, poiss suurte ehedate eesti mehe hallide silmadega, alati kui poodi tuleb, vaatab, nagu tunneks mind<br /><br />äkki<br /><br />tunneb ka, mitte kunagi ei või teada, naeratab, naeratab<br /><br />me muutume iseendale passiivseks armastuseks, me saame endaks ja meil on hirm ja paanika ja veel midagi <br /><br />ühel hetkel kasvame endast välja<br />kasvame lilledeks või linnadeks või veel millekski - põrgupiinaks olemasolust, endaks olust <br /><br />ümmargune pilt seinal - silmad alandlikud ja samas täis mingit võimsat elujõudu, käed hoidmas raamatut lahti, suu rahulikus loomulikkuses istub ta klaveri ees, pilk suunatud minu poole ja ta vist jällegi, ta võiks ju, ta võiks olla sama kiuslik kui mina olen aegajalt Carl Timoleon von Neffiga: <br /><br />mis? mis sa teed? <br />joonistad mind<br />kas ma niisama<br />niisama lihtsalt olla<br />kordki, niisama<br />ei saa? <br />võtad pintsli ja joonistad<br />võtad molberti ja pintseldad<br /><br />mina olengi<br />see <i>femme fatale<br /></i><br />oo ei sinu naine<br />teen süüa ja koristan<br />oo ei see ei sobi mulle<br />teised teevad<br /><br />öösiti laulan<br />kõige kurvemaid laule<br />mida eales <br />sa kuulnud ei ole<br /><br />sinu jaoks alati<br />rõõmus<br /><br />ingel?<br /><br />Ai Weiwei (1957) esimene mees, kellest olen kuulnud ühe ilusa väikse tüdruku käest, suuur hall mass, suur halllllllll mass, suur hall massssssssssss<br /><br />ta kõndis minu kõrval läbi pargi, mille pimedust ta kartis, ilus väike tüdruk ja mina sain tema kaudu tuttavaks ai weiweiga, teie olete ka tuttavad, ma tean, kuidagi teisiti <br /><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-bYoTFXvn35E/TxP7QLwUISI/AAAAAAAAAnk/MK7zkqxiXGc/s1600/main-who-afraid-of-aww-main.jpg" imageanchor="1" style="margin-left:1em; margin-right:1em"><img border="0" height="159" width="320" src="http://2.bp.blogspot.com/-bYoTFXvn35E/TxP7QLwUISI/AAAAAAAAAnk/MK7zkqxiXGc/s320/main-who-afraid-of-aww-main.jpg" /></a></div><br />aga selle luuletuse, mis ta kirjutas<br />selle luuletuse<br />j2tan alles<br />sest see on ilus<br />las ma sis olla kellelegi<br />v2hemasti luuletuses kallis<br />las nii<br /><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-4798475520941362156?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-20293367661994471882012-01-15T13:45:00.000+03:002012-01-16T13:12:42.307+03:00et ega ma palju muutunud pole<br />kümme aastat tagasi sebisin teises linnas<br />teiste inimeste keskel ringi ja mõtlesin<br />siiani mõtlen, et mis siis saab<br />saama peab kindlasti midagi<br />ja kui midagi ei saa<br />siis ei saa<br /><br />kurvaks saan, kui midagi ei saa<br /><br />-----------<br />k on sis nüüd tunnustatud poeet, kelle luulekogusid on võimatu poest saada, ja kellest igal pool kirjutatakse, oodatakse, see on ju ilus, mina olen tema fänn, kurat, läkski nii nagu ma ennustasin, väike nohiktüdruk, kes armus ära kooli poppoissi, natuke kurb, natuke napakas, natuke nii nagu see lugu ongi ja poppoisil on uued poptüdrukud. ja väike nohiktüdruk käib aegajalt vett segamas oma pisikese saamatu kehaga ja on ise ka segaduses, ahmissealikka, vihale ajab, frustratsioon tekib. ma sellest luulekogust kirjutada ju ei saa. <br /><br />ja madis luige "giving hands" tekitab mingi veidra paralleeli siim kera uue punase luulekoguga, see poiss on tegelikult rokkstaar, kui ta ainult vastavalt riietuda ja käituda suudaks ja kurat ei ole vaja oma nina nendesse purpurmusta kuluaaridesse toppida. mulle isiklikult tema tekstid meeldivad, luulekogu näeb kah šeff välja, täpselt selline nagu oleks meessoost helena läks, aint mehelikult seksuaalsem, ma olen ise praegu selles situatsioonis, kus ma ei pääse oma naiselikkusest, see voolab, tahes tahtmata välja ja teeb haiget<br /><br />artist´s semen eks ole? ahmai saa lihtsalt aru<br /><br />miks kõik nii imelik on<br /><br />kaarel b väljamäel ilmus lõpuks luulekogu, kõiki luuletusi olen kuulnud, üks luuletus linkis riismaaga nii kõvasti, et ma nad omavahel sassi ajasin, kurat<br /><br />ega midagi ei muutu<br />me kasvame suureks<br />kasvatame endale habeme<br />ja läheme tööle. <br /><br />nii jääb alati<br /><br />-----<br />ol õnnestus üks päev olla natuke kellegi teise juures ööd ja kuna ta seal öötamas on käinud ligi kümme korda, aga väga lahke pole olnud, siis sai noormees nõule, et kui o tema juures ööd on, sis olgu vähemasti ebamugavamalt, kui ta ise on, olgu külmemas toas ja internetita. ja mina suutsin kah eile oma söögitegemiskultuuri nulli viia, o solvus jälle ära. jama. aga samas, mai tea, vaatame, mis sellest naljakast olukorrast välja tuleb, ja kuidas need varbad ja tahtejõud liikuma pannakse, et millises suunast ja mismoodi<br /><br />vahepeal Tony Graggi esituses: <br /><br />vaatame ilusaid naisi<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-WHf6GUFh5pk/TxLiy3AEt9I/AAAAAAAAAnY/jIL5p8wnGFs/s1600/tumblr_lunovvsK061qbnqe7o1_500.jpg" imageanchor="1" style="margin-left:1em; margin-right:1em"><img border="0" height="274" width="320" src="http://4.bp.blogspot.com/-WHf6GUFh5pk/TxLiy3AEt9I/AAAAAAAAAnY/jIL5p8wnGFs/s320/tumblr_lunovvsK061qbnqe7o1_500.jpg" /></a></div><br /><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-2029336766199447188?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-77606723950956289562012-01-14T16:47:00.000+03:002012-01-14T16:47:16.838+03:00<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-7Gi139Vfxps/TxGG6nfH5GI/AAAAAAAAAnA/Y8MR6etp8rI/s1600/sauka.jpg" imageanchor="1" style="margin-left:1em; margin-right:1em"><img border="0" height="258" width="320" src="http://1.bp.blogspot.com/-7Gi139Vfxps/TxGG6nfH5GI/AAAAAAAAAnA/Y8MR6etp8rI/s320/sauka.jpg" /></a></div><br />Sarunas Sauka (1958) tema näitus käib Kumus, minu pea hakkas ringi käima autoportreest, aga ega seegi pilt aastast 1992 ja pealkirjaga "Double small" pole kah just paha leid või mis?<br /><br />et lugu on sis selline<br />veider, papaajaa, jne me lebasime kolmekesti selles voodis<br />jürgen, anton ja mina - iivan<br />et sis miks või<br />ikka sellepärast, et <br /><br />nagu selles raamatus, et kuidagi olime me tööst ilma jäänud ja meil polnud kuhugi jürgeniga kolida, kui kollaseks võõbatud geipoiss antoni juurde, tore lugu eksole, mina otsisin paaniliselt tööd, siis üritasin röövida pisikest firmat, kus kokku töötas seitse inimest, pluss mina ja koristaja, kellele maksti mustalt, kaotasin sinna oma koduvõtmed ära ja iivan, noh iivan vaimustus ilusate silmadega tüdrukust, tegelikult olin mina kaa vaimustunud aga mitte samast tüdrukust, ühest teisest, kes kolis minu juurest ära ligi kümme aastat tagasi, kellele ma saatsin iga jumala päev kirju ja kelle poole ma ei osanud enam kuidagi pöörduda, iivan soovitas, et kirjutagu ma madam valeeriii, valerii oli kohutavalt ilus jaa, siiamaani oli ta kindlasti kõige ilusam naine, aga teda ma endale lubada ei saanud, keegi ei saa endale valeriid, mina saan alati mariii, noh hea veel et mitte kürii, aga koduvõtmetest oleksin olnud kõige rohkem vaimustunud, et sis kurat, pidid need seal keset põrgulikku paanikat maha kukkuma ja eriti põrgulikuks osutus paanika siis kui tuppa astus kass ja hakkas kräunuma, meie peksime seifi lahti ja see ei läinud ega läinud ega läinud ja kass kräunus, ja siis, siis jõudis mulle korraga kohale, et nagu laest, et see kass päästis meid praegu meie patust, aga noh jah, kallale sellele loomale ju ei saanud minna, keegi, minagi mitte <br /><br />lihtsalt kräunus, lollakas<br /><br />++++++++++++<br />kas sa pead minema koledaks, et mind armastada - küsis pikkade blondide juustega poiss tüdrukult, kes tahtis temaga magada oma pärispoisi silme all.<br /><br />ei<br /><br />miks sa sis ei armasta<br /><br />omal haigel moel armastangi, sa teadju<br /><br />---------<br /><br />kõik need näitlejad on surnud - ütles mees, - noh selle tüdruku poiss peksis ta narkootikumide laksu all kooma, ja tulevikulootustäht, sai minevikuks. see depardieu poeg, noh see suri kaa narkos. kah tulevikulootustäht sai minevikuks. <br /><br />mees on pisut kriitiline, irooniline, kuri, ta meeldib mulle, vana, meeldib mulle veel rohkem, huvitav, kas ma tohiks ta endale peikaks sebida, äkki annab tasuta prantsuse keele tunde. ilus. <br /><br />---------<br />igasugu instituudid, teretulnud<br /><br />venelane eestis on olla hullem kui moslem, muudkui peab millessegi uskuma<br /><br />aga all on <br />Andreas Gursky (1955) pilt Kuweidist 2007<br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-A-65jL44p7Q/TxGHH0vEXOI/AAAAAAAAAnM/mgXDxUuRkwU/s1600/andreas_gursky-kuwait-se-2007.jpg" imageanchor="1" style="margin-left:1em; margin-right:1em"><img border="0" height="320" width="234" src="http://3.bp.blogspot.com/-A-65jL44p7Q/TxGHH0vEXOI/AAAAAAAAAnM/mgXDxUuRkwU/s320/andreas_gursky-kuwait-se-2007.jpg" /></a></div><br /><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-7760672395095628956?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-70092830844111639172012-01-13T13:05:00.003+03:002012-01-13T13:17:36.836+03:00enda linkimine inimestega<br />ma olen seda otsustanud teha<br /><br />eile viskasin toanaabrile andrei ivanovi venekeelse kopenhaageni, öelgu veel, et eesti tüdrukud on ilusamad ja haritumad, kui vene tüdrukud, peksma hakkan, vähe veel, et ta siin minu sööki sööb ja seda aegajalt mulle ka valmistab ja mu tagant koristab, nagu mõni teenija, lisaks muule tegeleb ta enda rahvuse mõnitamisega, kuigi olukord, kus ta praegu asub, pole tööd, pole ka eriti mõtteid, kuidas oma veidrat peaaegu ostetud diplomit ehk haridust päriselus rakendada, ega see teeb ta selliseks, aga ikkagi, ikkagi... Loen seda Andrei Ivanovi ja siis kuidagi tema emotsioon on minu olgas olemas ja ma ei tea, kuidas aidata või eemale lükata või mida ma tegema pean, ma tean, et ma ei saa oma kodust ära kolida või paremat tööd leida, keegi ju ei võtaks mind kuhugi väga heale töökohale, aga... <br /><br />aga egas ivanovi "peotäis põrmu" kõlab ka kohati vastavalt <br /><br />ma siiski armastan inimesi, kes ei julge välja näidata oma nõrkust, rumalust või julgevad seda nõnda teha, et sul tekib selle julguse ees respekt, siis kui keegi peab ennast teisest kehvemaks, siis ta unustab alati ära, et temal on teistsugused plussid, teistsugused oskused, kui minul - minus puudub see idamaalik alandlikkus, mis olgasse otse sisse kodeeritud, seepärast oskabki ta koristada, hoida puhtana ennast ja tuba ja näha asju, mida mina ei näe, aga... selle kõige juures ei oska ta lugu pidada ikkagi endast, noh, eks ma ka pole just suurem asi enesekindel endast lugu pidaja<br /><br />(otsmikku on tekkinud vaod, ma arvan, et ma hakkan juba nähtavalt vanaks jääma, seega mul on tekkinud kivistunud põhimõtted, seega teen inimestele liiga oma ülbuse ja uhkusega, seega minuga on raske) <br /><br />eile "üksi" cabaret's, täitsa kummaline tükk, tundus, et väike kaastundetu kala oli nelja hullu mehe võimuses, kes polnud väliselt üldse hullud, nelikend viis minutit järjest elasid tavalise mehe elu, sõid vorsti, jõid keefiri ja jäid magama, lindil kummardasid. Nojah... Selge sis. aga kalale oli juurde joonistatud, et save me, aga kesse seda kala ikka päästma tormab. hullmees ma ütlen, väga hull mees. <br /><br />*<br />kevadhommikud, siis kui sirelid õitsevad, et nagu lokkavad või nii ja presidendi lossist saab mööda spurditud, käes see kummaline tunne, et kõik on korras, et mind armastatakse, ahkeskurat mind siin ikka armastab, eikeegi, ainult need, kellele on pihku surutud suur punane õun, need toredad vanaemad, kes mind selle mürgiga tappa jõuavad, et nagu kapitalistlik ühiskond või nii, kuhu me selles jõuame, kui mitte teineteisele haudu kaevama, juba ette, või siis nahka üle kõrvade tõmbama, et nagu enda lastel oleks, mis lapsed, millal ma endale üldse lapsi saan lubada või korralikku meest või normaalset suhet, et nagu kahetoalises korteris ühes kirjutame, teises teeme armastust või lihtsalt pulli või mängib ta õhtuti mulle kitarri, nii kenasti voodi ääre peal, puutub mu põske ja mängib<br /><br />"kat, kat, kat..."<br /><br />ei ole lõigatud, ei ole hõigatud, pöördun tema poole, ta on minust viis aastat noorem, alati, igavesti, tunnen, et olengi tema vanune, tema lõhnaline, tema maitseline, et mul on isegi tema soeng, ainult silmad on väiksemad, ja lõug on ilma habemeta. <br /><br />nende sirelite keskel suudleb keegi kedagi, ütleksin, et ilus lokkis juustega noor mees, ilusat pikkade blondide kiharatega tüdrukut, võib-olla sama habrast, kui mina aegajalt olen, kui on kurbus või rõõm olla armastatud, aga jah, mida ei ole, seda ei ole. <br /><br />tema jaoks oleksin esimene ja ainus<br /><br />teise jaoks sajakahekümne kuues ja siis vahepeal on tal pisut teisi, siis oleksin saja neljakümne seitsmes ja siis tuleb veel vahepeale teisi inimesi<br /><br />"armasta mind"<br /><br />"mis mul muud üle jääb"<br /><br />ega tegelikult ei jäägi, keegi peab ju. me mõlemad teame seda. et keegi peab koristama ja nõusid pesema ja keegi peab suudlema kuklasse enne lahkuminekut ja keegi peab armastama sasida kellegi lokke või pahmakat juukseid, keegi peab ja keegi seisab vaikselt meie sees, et me seda kindlasti teeks, sest muidu tuleb süütunne, et me ei osanud õigel kevadisel ajal hingata sisse õigeid sireliaroome<br /><br />ja nii jääbki <br />ja nii on kogu aeg hirm, et midagi jääb tegemata<br />nägemata, tundmata, ja ometi<br /><br />hoida koos on kedagi võimatu<br /><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-SfXvpdqdIvw/TxAEcF9sIkI/AAAAAAAAAmQ/UKrd43v5Omo/s1600/image_arbus.jpg" imageanchor="1" style="clear:left; float:left;margin-right:1em; margin-bottom:1em"><img border="0" height="320" width="317" src="http://3.bp.blogspot.com/-SfXvpdqdIvw/TxAEcF9sIkI/AAAAAAAAAmQ/UKrd43v5Omo/s320/image_arbus.jpg" /></a></div><br />diane arbus 1963 New Yorgis, unistavad kaa<br />ahmisvahetseal on<br />kesmeist ei unistaks<br /><br /><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-7009283084411163917?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-82650561493480747062012-01-12T14:05:00.002+03:002012-01-12T17:18:49.798+03:00kuldmune on raske muneda <br />elada on raske <br />armastada <br />kõike on <br /><br />vana mees - ta tahab, et ma talle kaasa tunneks, kus on eestikeelne sidney sheldon või barry eisler või kaberaamat, miks ta tahab selliseid raamatuid, mida siit raamatupoest ei saa ja mina vastan ülbelt, et see ei ole minu probleem kohe näha, et olen empaatiavõimeline, aga ta ajab mind närvi. Kui paljusid asju inimesed tahavad kaasa arvatud mina, mida ei saa noh, mingit naistemehest tüüpi, keda mitte keegi ei ole suuteline taltsutama või mingit kuulsust milleks mul puudub täielikult oskus - ma i tea kirjutada või .... ? .... ? ahhhhh.... mida te minust tahate? no mida? tahakski mehe juurde minna, et kas te tahate, et ma teile selle barry eisleri valmis trükiks siin ja praegu või, tulete siia nagu mõni atsakas idioot, okei no ei käitu nagu Daniel Graig, tahtejõulise lõuaga ja buldogi liikumisvõimega või siis võimetusega olla allaandja, üks mu sõber on selline, ma unustan selle täielikult ära, tema allaandmisoskus on serveerimis-premeerimisväärt ja valu väärt, sest ta annabki alla, ja mina kaa, tema puhul ja mul on valus ja mul paha, aga nii lihtsalt on... mida? eimidagi eimidagi kui see pole teie probleem siis see pole teie probleem ahah jaa<br /><br />ivanovi loen<br />seest läheb<br />muudkui läheb<br />piret ütles, et hea raamat<br />no kurat liiga hea<br />et... et... olla lihtsalt hea raamat<br /><br />väike prints küsis, et kas ta on piisavalt hea, et kultuuri ja üritusi korraldada, ja ma ütlesin, et on küll, kuidas ta küll aru ei saa, et ta on võib-olla ainus mees, kes kogu oma füüsilises hapruses on tohutult vägev, mitte nagu mehed enamasti, et tulevad ja võidavad ja viskavad ära, vaid nagu tõeliselt tugev, tõeliselt jõuline, aga see kõik asub selles hapras ja ingellikkus kehas, mida ma ei oska eriti kuidagi nimetada-sõnastada, mis mind alati puudutada tahab ja mida minagi puudutada tahan, aga ma ei tea, ma ei tea, ma i tea, kuidas<br /><br />kas sul ilmub ka midagi, küsib ta pooleldi sonides, ta ei taha teada midagi sellest teisest või teistest, minust tahab, alati tahab, ja minust sest mina olen tema jaoks vägi, kuigi ta ise on vägi, ta veel ei saa aru, kui suur vägi ta sees on<br /><br />****<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-8265056149348074706?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-24222783422998827582012-01-11T16:59:00.000+03:002012-01-12T14:08:24.666+03:00et võiks nagu marihuaanat olla<br />või lilli<br />või kommi <br />või veel midagi<br />aga näe<br /><br />mida pole<br />seda pole<br /><br />------------<br /><br />diskrediteerin ennast<br />teen pisut maha<br />keegi peab ju<br /><br />aga samas<br />eipea eipea<br /><br />----------<br /><br />inimesed lagunevad lõikekohtades surnuteks<br />mina kaa<br />miks ma sinu juurde tahan?<br />igatsen?<br /><br />ise ka ei saa aru<br />ikka tulen läbi lume ja jää<br />ja siis<br />mõtlen, et mis ma sulle ütelda võiks<br />ja lõpuks pole sind kodus<br />või ei taha sa ust lahti teha<br /><br />lõpuks ikka...<br /><br />imelik on<br />väga imelik<br />kassa kirjutad ka selle üles<br />missa mulle ise oled rääkinud<br />et sulle meeldivad aegajalt poisid<br />noh mulle meeldivad ka<br />aegajalt poisid<br /><br />(täna tegin psühholoogilise testi tuli välja, et mul pole eriti suhteid<br />neid intiimseid vastassoost inimesindajatega, võib ju kah, kuidagi loogiline tundub, et ei ole, tegelikult sinuga kaa mite)<br /><br />et nagu paned selle dialoogi kirja<br />nagu su sõbranna mulle rääkis<br />et sul on plaanis<br />kirjutada raamat<br />sinu sõbrannade dialoogide kohta<br /><br />ja sis ma mõtlen,<br />et mis kuradi pärast<br />ma sind ikkagi näha tahan<br />et võib ju<br /><br />igasuguseid<br /><br />hulle ja joodikuid<br />noh ma võiks ju suvalisse<br />baari minna ja vaadata<br />kui need isendid mind väga huvitaksid<br />või siis kirjanike majja<br />kui need luuletajad või kirjanikud <br />mind väga huvitaksid<br /><br />(aga kassa tegelikult oled? viimatine kiri, see eelviimatine sisaldas usku, et oled hoopistükkis kangelane)<br /><br />aga mina näe<br />leian end ikka sinu maja eest<br />mis seal kardinate taga on<br />kus sa oled<br /><br />ahmineteadküllkuhu<br />mina sind küll ei taha<br />teadküll<br /><br />ja sis ma olen nii loll<br />et hakkan su luuletusi lugema<br />ahmineteadküllkuhu<br /><br />muidugi ma loodan, et su anne päästab su väiklusest<br />minu oma<br />nagu sa näed<br />ei tee seda mitte<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-2422278342299882758?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-31818543012054157592012-01-10T15:12:00.004+03:002012-01-13T13:18:50.617+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-UpZgjqm8g9o/TwwxPbzIwcI/AAAAAAAAAmE/TgIT3aPKVeE/s1600/Ryan_Trecartin_whitechapel_08.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 214px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-UpZgjqm8g9o/TwwxPbzIwcI/AAAAAAAAAmE/TgIT3aPKVeE/s320/Ryan_Trecartin_whitechapel_08.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5695981769946874306" /></a><br /><br />Ülemine on Ryan Trecartin (1981, Texas) hullult äge ja haige tüüp, kuidagi läks teemasse tema "Whitechapel" 2008. <br /><br />Detailid, surm, sünd, muundumine ühest olekust teise - rabavalt kõlava häälega onu, vähemkõlava häälega paks onu, peenike onu, hea onu - mingi kummalise mandumisena kõlav kõlvatu lause selle kohta, kuidas keegi mulle kuidagi jälle külge lõi, kuigi ei löönud, no kesse ikka - poolpikad venivad juuksed sõrmitsevad õhku, naine seisab justkui akvarellmaal uksel, raamistuses ja valmis muutuma täpselt selliseks nagu mulle või meile või veel kellelegi on vaja. <br /><br />"Tere, kas teie ei usu tulnukatesse?"<br /><br />miks ma peaks? ma ei usu vahel endassegi rääkimata tulnukatest või mein kampfist või veel millestki, naer, nali, mõistatused, mida ei saagi lahendada lausega: usun endasse, see lause on täiesti jõuetu, kui keegi teine ei usu, ei armasta, ei ihalda, ei hooli - ta püüab kirjutada, kogu aeg, tema sõrmed taanduvad paberi ja pliiatsi otsingul, pole oluline, kas naine tema kõrval või lapsed tema kõrval või üldse, ta taandub pliiatsiks ja paberiks, omaenda isiklikuks faabulaks, sest ta teab, et teisiti pole võimalik, et teisiti ta ei saa. <br /><br />Ja kui ma teda jälgin, kui ma lähen talle päris ligi, siis ta lükkab mind eemale: mida sa minust tahad? <br /><br />Ja siis ma saan aru, et ta on kõigest laval tema ise, või noh minuga suhtlev, et väljaspool seda on ta nukker mees, kes kuulub ainult ühele naisele, aga niimoodi kuulub, et kõik teised naised, ka mina ei suuda muud teha, kui küsida tobedaid küsimusi tulnukate kohta.<br /><br />Ta on jõhker enda suhtes, nii jõhker, et tema naine hakkab ühel hetkel lihtsalt nutma.<br /><br />Mis tulnukaid, mis pärdikuid, mis valu, mis ahastust... Kliiniline surm - aju peatub, hingamine peatub, valu peatub, tema teine naine ja laste ema helistab Pariisist ja käsib kontrollida, kas ta on elus, ei ole, miks ta peaks elus olema, miks... <br /><br />"Ma vahel vihkan su luulet" karjub tanjuhha, ja kui ma seda meest jälgin, isa tuleb meelde, k tuleb meelde, tommi tuleb meelde, piret tuleb meelde. Surmani, ahastuseni, valuni, ükskõik kuidas, peaasi, et... Selline kangus ja jäärapäisus ja kõik teavad, et ta teisiti ei saa, et ta võtab või morfeiini, et ainult kirjutada, kirjutada, kirjutada ja ta higistab ennast peaaegu kokkukukkumiseni rahva ees, ta tunneb ennast halvasti, et aga ainult esineda, esineda, esineda...<br /><br />"Miks?"<br /><br />Ei ole mikse, on armastus, on iha, on saavutused, on julgus, on tahe, on pealehakkamine, on vajadus - oma olemasolu sõnastada, teada, kui oluline see on, teada, kui hädavajalik see on, muud midagi.<br /><br />"Kas sa usud tulnukatesse?"<br /><br />"Ei, kas ma peaksin?"<br /><br />"Ju siis."<br /><br />"Kas sa usud majakovskisse?"<br /><br />"Võib-olla..."<br /><br />"Kuningas Leari?"<br /><br />"Vahel, kui maailm variseb kokku ja see, keda ma reetnud olin, aitab mind rohkem, kui keegi teine armastada."<br /><br />"Võssotskisse."<br /><br />"Sina usud, seda tean, langus, tõus, mägi, mäng, armastus, iha."<br /><br />*<br />Lapsed.<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-5KCWApWsigI/TxAFAC7kUZI/AAAAAAAAAmc/7Q7pWNoRdHo/s1600/vladimir-vysotsky_1238122.jpg" imageanchor="1" style="margin-left:1em; margin-right:1em"><img border="0" height="300" width="230" src="http://3.bp.blogspot.com/-5KCWApWsigI/TxAFAC7kUZI/AAAAAAAAAmc/7Q7pWNoRdHo/s320/vladimir-vysotsky_1238122.jpg" /></a></div><br /><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-3181854301205415759?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-13274085372647744402012-01-09T15:09:00.005+03:002012-01-09T15:15:26.699+03:00tegelikult on mul kodus külm<br />tegelikult on mul halb olla<br /> tegelikult ma ei taha<br />tegelikult on kõik segamini <br />ja kumu on kumu on kumu<br /><br />tegelikult<br /><br />on kõik korras<br /><br />jakub julian ziolkowski (1980)- supermees superheinsaare jutukogumiku illustraatoriks jaa... Ta üleüldiselt asub Poolas, Zamoscis<br /><br />külm on ikka veel, seljas pidune palit, hirm on ikka veel<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-wvUT8XRlkV4/TwrZiunh20I/AAAAAAAAAl4/vxh-tawC86E/s1600/raha.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 255px; height: 320px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-wvUT8XRlkV4/TwrZiunh20I/AAAAAAAAAl4/vxh-tawC86E/s320/raha.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5695603869416020802" /></a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-1327408537264774440?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-49685094020372461012012-01-08T17:22:00.003+03:002012-01-08T17:28:42.566+03:00<a href="http://3.bp.blogspot.com/-00TvfHdKyOk/Twmmy9BgrlI/AAAAAAAAAlw/qHkxKU76_nA/s1600/suudlevad%2Bkangelased.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 226px; height: 320px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-00TvfHdKyOk/Twmmy9BgrlI/AAAAAAAAAlw/qHkxKU76_nA/s320/suudlevad%2Bkangelased.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5695266598091271762" /></a><br />Mauro Guzman<br />argentiinlasest filmur ja kunstnik, ilmselt pisut kalduvustega kaunis mees<br />lokid peas, armastab jeesust ja supermäni peaaegu samapalju kui mina<br /><br />unes näen jäämeest<br />elus näen und<br />sind näen<br />võib-olla<br />võib-olla mitte<br />oledki minu kangelane<br /><br />tund tund tund<br />tund<br /><br />praakima jäänud koledad raamatud<br />kellel kätte on tulnud tund<br />ja need mis ei ole<br />need on pruugitud<br /><br />need on praakimata<br />tund tund tund<br />sind<br /><br />k luulekogu küsitakse<br />õnnelik<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-4968509402037246101?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-42736382164529957382012-01-07T16:34:00.002+03:002012-01-07T20:31:47.257+03:00et sis nagu jah, et kas teil seda raamatut ei ole? noh, et kuidas kabet mängida või nii? et vabandage, ma ei räägi eriti hästi eesti keelt (ta ei rääkinud üldse ja lõhnas kahtlaselt alkoholi järele, ma olin naaldunud arvutisse ja tema aina küsis ja küsis) et sis nagu teate küll<br /><br />(küll ma juba teadsin)<br /><br />et seda mängu, et kuidas seda mängida, et kas teil seda raamatut ei ole<br />et nagu<br /><br />(jaaa, seda ei oleeee, ma purskasin selle oma huulte tagant teisel minutil, kui ta jutujorutas letis ja heitsin pilgu, võib ju sellist heita ja vihase, sellist ei tohi)<br /><br />et kas teil seda raamatu mängu mängimiseks on<br /><br />(veel kord ütlesin ,et ei ole, ei ole)<br /><br />no ma saan aru, et ma ei räägi eriti eesti keelt (ta ikka veel rääkis selges vene keeles)<br /><br />no ja mina saan aru, et ma ei oska kaa teile vene keeles selgeks teha, et meil seda raamatut ei ole (muidugi tegin ma seda oma aktsendivabas ja sulavas ja ilusas vene keeles, veerandslaavlane nagu ma olen) <br /><br />Onu hakkab naerma<br /><br />(jaa, seda raamatut ikka veel ei ole, kas inimesed ei oska kuulata)<br /><br />olgu, sai selgeks, aga kas teil "mein kampfi" vene keeles on<br /><br />(närviline k ,väga närviline k, vaikus)<br /><br />see on kindlasti vene keeles olemas, aga mitte meie poes<br /><br />---------------------------<br /><br />meil on ilus raamat mõrvaritest, ma sain teada, et ühel mu meeskolleegil on lemmikmõrvar, nagu mõnel on lemmiknäitleja<br /><br />talle meeldis naissinihabe<br /><br />ilus<br /><br /><br />emotsioonid voolasid lakke ja poodi ilmus p, pisike armas ja minu lemmik ahaa, mõtlesin maa, siiani mõtlen, kuidas küll koju saada, peaks saama kuidagi<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-4273638216452995738?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-79895021811665306232012-01-06T16:44:00.003+03:002012-01-06T16:51:08.858+03:00inimestele meeldib, kui nad meeldivad<br />minule meeldib meeldida<br />armunud olla meeldib kaa<br />aga mitte nii palju<br />see on valus<br /><br />jaksab siis kogu aeg<br /><br />poiss seisab verisevi põlvi mu ees<br />silmad vilavad<br />ahkui ma oleks vana mees bukett kärepunaseid roose sõrmis, hingitsemine õhus ja ulataksin talle need, suured suured suured lilled ja küsiksin, sest ta on nii ilus, ta on nii noor, ta on nii minu oma, see minu väike prints, et mis ta siis teeks, ulataksin need talle üle leti<br /><br />sest praegu on see ainuke kindel lava millel mina liuglen ja ütleksin tasa tasa tasa, et siin, et võta, et see ongi minu elu ja veri ja liha ja armastus<br /><br />ja kui ta küsiks siis minu käest: miks<br /><br />ja vastuseks oleks: sa oled suurepärane klienditeenindaja <br /><br />ja mina ei teaks mida vastata, sest ma näen seda meest elus esimest korda, ma olen poiss ja ma ei taha, ma ei taha mitte üks raas neid roose ega tema armastust<br /><br />noh, siis mulle vist meeldimine nii palju ei meeldi<br /><br />"millal sul paus on? tule joo minuga kohvi..."<br /><br />eiteaeitea. <br /><br />lugu kõrvetab ajukääru mõtteid, rkioski tüdrukud hoiavad kodus klaasmuna, nagu miss Maailm oma krooni, et... nimi munale graveeritud - ilu ja veidrus. igal pool on võimalik midagi saavutada, olid parimad lüpsjad, on parimad klienditeenindajad. nii... ei teisiti <br /><br />väike prints vaatab silma - rahu<br />selline, mida ainult temaga koos olles tajun<br />rahu<br /><br />totaalne<br /><br />"ole tubli, sa nagunii oled, ma tean (ma olen sind selleks liiga palju armastanud, et mitte teada)"<br /><br />ma telefoni vastu ei võtnud, sest lohutasin tüdrukut<br /><br />pole hullu<br /><br />uus aasta, uue hooga, parema ja soojema looga<br />armastan<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-7989502181166530623?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-87476041117365879782012-01-05T18:19:00.003+03:002012-01-05T18:31:57.774+03:00kõik on kuidagi lihtne <br />ja kerge ja arusaadav<br />ja ikkagi veel täiesti mõistatuslik<br />sa ei ole siin<br />sa loed kirju<br />reageerid<br />sul on valus<br /><br />ja minul<br />on vahel täiesti ükskõik<br />sa ei oskagi lihtsalt tulla<br />istuda tunnikese minu leti taga ja rääkida lollusi<br />oma koolist ja tantsuõpetajannast<br />või lihtsalt helistada, et küsida<br />et kas ma tulen<br />või kas ma viitsin<br />või kas me võiks minna kinno<br />mitte paari ega baari<br />ega veel kuhugi<br />lihtsalt <br /><br />kas ma tulen sinuga<br /><br />võin ikka, ära ainult<br />võta mind naiseks<br />olgu?<br /><br />ahkuratküll<br />mis teha<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-8747604111736587978?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-50629030102026435042012-01-04T14:26:00.003+03:002012-01-04T14:29:31.842+03:00lupus oli lihtsalt poiss - pikkade venivate teksadega, mis isegi jalas ei püsind, tema tagumikul tõmblesid tiirased alukad ja kui ta feissarist oli teada saand, et selliselt panid mööda usa vanglaid ringi poisid, kes tahtsid kaasvangidelt keppi saada, siis... ei tundnud ta ennast sugugi puudutatuna. mis teha, ohaegu, ohkombeid. täna said nad eloga kokku, elo oli ennast üles minknd, seda oli muide poolde tuulde näha, silmadki olid värvitud, nagu sõalpõhjaks lastud, nii palju oli seda meiki igale poole pandud - ohjeesus. Ja Lupusele see tegelikult meeldis. Väga. <br /><br />et sis meikigu, ta näeb muidu nagu karvane muff välja. <br /><br />----<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-5062903010202643504?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-81064292468814466142012-01-03T20:35:00.002+03:002012-01-03T20:48:56.841+03:00täitsa perses või pael või jõulud-maria-klenskaja-ja-ilusate-naiste-meelespea või veel midagi<br /><br />ühesõnaga mul on täna elevus<br />ja rahvas on poodi voolanud<br />ja nägu on vinne täis <br />ja vuntsid kasvavad<br />ja igasugu veidraid asju saadan siin kirjade näol <br />kõikidele<br />aga pole hullu<br />asi pole üldse nii hirmus<br />minagi pole nii hirmus<br />aegajalt lihtsalt totakas<br /><br />elo hakkas sabistama, pikk kleit, mis maani ulatus takerdus jalgadesse, no on jama, mõtles ta ja mõtles veel kord, eile tuli makkjavelli talle piinlikult vara külla, rääkis pikalt kontskingadest, mis ta kavatses osta säält keskturult, vanamammi käest, et sellised meestele mõeldud<br /><br />"mingiks musketäriks tahad hakata vä?" küsis elo<br /><br />makjavelli oli oma ripsmeid värvinud - tintjad tontlikud laigud valgusid põskedel laiali, suur lörtsine lumi tegi oma töö<br /><br />"me oleme juba..." lisas ta piinliku korrektsusega elot passides, "me olime seda juba kaks aasta tagasi, sa lihtsalt ei teadnud siis"<br /><br />elo ei teadnud neh ja nüüd seda linast kleiti pikalt kõhu alla tõmmates, vahtis ta ikka veel uksest välja, astuda välja ta ei julenud, no kuhu kurat tal ikka minna, politseisse, külla reidile või kuhu<br /><br />"ma tegelt oleks tahtnud, et sa muga välja läheks..."<br /><br />"ma ju muud ei teegi, kui käin suga väljas, iga jumala päev"<br /><br />"einoausõna, välja, nagu välja, nagu kinno või noh kuhugi, kus on inimesed ja ma tahaks sul käest ka hoida"<br /><br />"kule, makjavelli, sa ju tead mind, ma ei hoia inimestel kääst kinni, kindlasti mitte meestel, no tead küll, see on haige, see on labane..."<br /><br />makjavelli pisut solvunud, turdub paigale, tammub jalalt jalale. <br /><br />"sulle ikka meeldivad mehed"<br /><br />hea küsimus, väga hea küsimus, makjavelli meeldis kindlasti, lindprii kaa, aga okas, okas oli jobu, okasele meeldisid ka mehed, temaga ei saanud mängida, see oli igav, elo vaatas vaikselt vasikasilmadega makjavellit, loll poiss, tahtis naist saada, tahtis elot, tahtis juba kuradi kümme aastat, käis sabas, jõlkus nagu mõni piraat, lihtsalt kaks kätt ja kaks jalga ja kaks silma olid tal alles<br /><br />"muidugi meeldivad, miks nad ei peaks meeldima, mis sul on?"<br /><br />"midagi ei ole"<br /><br />"mida sa must tahad??"<br /><br />"et sa mind armastaksid"<br /><br />"ma ju armastangi"<br /><br />"mitte nii..."<br /><br />"Ahhh, keri õige..."<br /><br />elo ei teadnud enam sõnu, ta oleks tahtnud lihtsalt minna, linna peale, vaadata poeakendesse sisse ja loota, et ükskord, ükskord on tal piisavalt raha, et osta endale ilusaid riideid või kosmeetiku teenuseid või juuksurit või veel midagi, elo oleks seda nii kuradi moodi tahtnud<br /><br />"ahh, keri õige..." ja mida ta tahtis? mida ta kurat tahtis sellest poisist? miks ta pidi temaga jälle kuhugi koperdama, kellekski saama, kuskil olema... muidugi ta armastas makjavellit, sellisel õelikult viisil, õelalt arvas makjavelli, tegelikult lollilt, tuhmilt, nagu armastab inimene, keda keegi pole kunagi armastanud. ja makjavelli tahtis neile selgeks teha, et... tahtis öelda, et... see oli nii valus, see oli nii hale, et ta tahtis, aga ei suutnud, sest keegi ei suuda, elo surus oma käed vöösse, nii et sõrmed soojenesid keha vastas üles ja ta kuulis ennast, kuulis, kuulis, kuulis<br /><br />ja valus oli tal kaa<br />hämmastavalt valus<br /><br />"ma tahan ilus olla ja tark ja huvitav ja abielus, aga mitte makjavelliga"<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-8106429246881446614?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-53289827744072871012012-01-02T15:13:00.005+03:002012-01-02T21:23:57.498+03:00ülivürtsikas söök<br />ilusad mehed<br /><br />(või siis vabandust, koledad ja vanad mehed (millal nad sis koledaks poleks läinud eks minagi lähen) jutt, nobe, pisut temperamentne) HK ja CP Kasekese katusel vastuvõetud uusaasta, jutt temast ja temast ja temast ja tema kohta öeldakse, et geniaalne, mina ütlen idiootne, ootne igal juhul, sest ma ootan, ma ei tea kurat mida, sest muust ma mõelda ei suutnud sel kaunil uuelaastal, jah? sellest, miks ma ei suuda inimesi armastada, või armastan selliseid, kellele minu armastus on selg hanel ja vesi hanele. <br /><br />kaon<br />kaotan<br /><br />nüüd<br />kohe<br /><br />muidu käisin tartus ja bellukas proovis minust naist välja kloppida<br />lõpuks ometi on ta kuidagi rahulikult ja mõnusalt - ei liiga ärevalt ega midagi ja see tekitab minus kummalise kindlustunde, mida ei oska isegi päriselt sõnastada, aga tunne on nagu läheks oma ema juurde, mitte sõbranna juurde, kes on minust kuus aastat noorem.<br /><br />tallinnas tulles avastasin, et mul on hea tuju, hoolimata sellest, et kaugel maal tartus olin ma igas mõttes natuke õnnetu, natuke kurb, natuke omamoodi meelestatud, eks see istumine seal k juures oli mõnevõrra kurb, k ise oli kurb. mina ei saanud aru miks. mehed? noh mehed on alati pisut sead ja moluskid ja teevad lollusi ja teevad haiget, sis tuleb neid võttagi nii nagu nad on, viieaastastena, pahane tasub olla, aga mitte sellepärast, et nad käituvad nii, nagu nad käituvad. minul pole meestega probleeme, ainult siis on, kui ma nendelt midagi tahan ja vahetuskaupa ei ole, on ainult minu sugu, naiseks olemine, aga kui ma selle ära unustan, et olen naine ja et tema on mees, siis on mul kõik lihtne ja loogiline, tore on, lihtsalt on tore, olgu see i või k või ükskõik kes. k puhul on mul raske unustada, et ta on meessoost, see tekitab paanika, kui ma jällegi seda meelde tuletan, lähedus, soojus, kaugus, ma tahaks lihtsalt vahel, et ma ei tunneks seda tunnet ja ma tean, et varsti mu tahtmine elustub ja hakkab olema ja ma ei tunnegi ja siis olen ma õnnetu, sest et ma olen tundetu. <br /><br />rongis tartusse sõita on vahva, postid, inimesed, vanem meesterahvas, kes näitab mulle tihasepilte ja räägib siberist ja mina poolkogemata ütlen pedja, pedja ütlen ma ikka, ja seest läheb kummaliseks ja soojaks ja valusaks - ahmisealikka<br /><br />nii nagu belluka peika tekitab sellise mõnusa koduse tunde. see poiss on nüüdsest minujaoks käli, ta ise veel ei tea, aga on. ja ma tunnen, tunnen kummalist kindlustunnet, mis voogab sellest, et nad teavad, teavad, kes nad on ja miks nad on.<br /><br />(aga muidugi ei tea, kes meist kurat teab, aga lootus on, et me hakkame teadma)<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-5328982774407287101?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-9245251716049464892012-01-01T14:19:00.002+03:002012-01-01T15:09:46.841+03:00aaa see on see kõigi pruugitud noormees<br />ütles kv ja ma nägin, kuidas ta jalutab mööda linna ees suur kõht ja malbus sees, millesse kõrvetatud midagi imeilusat - ülinaiselikku<br /><br />uusaasta tuli seekord sis teistmoodi, vaidlus seksi kohta, inimesed, kel pole kohta või kes ei oska seda endale leida, mina, inimesed, kes seda kohta otsides leiavad enda, leiavad tugeva ja jõulise isiksuse, kelle olemasolu tekitab jõu, minu jõu kaa, hea on, kummaline on, ilus on<br /><br />ilusat<br />head<br />vaprat<br /><br />igal juhul<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-924525171604946489?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-81337574335171797502011-12-29T14:11:00.002+03:002011-12-29T14:22:46.615+03:00ma ei tea, kas see on nüüd hea või halb, aga tootetesti põrusin seekord täiega, lohutab mind igal juhul teadmine, et luuletajatest tean ma ilmselt natuke rohkem kui muidu, jürgen rooste joobeastet on võimalik selgeks teha selle järgi, kuidas ta kätt suudlema kipub<br /><br />kui ei kipu, siis pole joonud järelikult<br /><br />(aga ilmselt sõltub see suudeldamine ka sellest, kui meeldivaks või rastapatsiliseks see tütarlaps tema kõrval osutub, kelle kätt ta katsub, ja katsub ta ikka)<br /><br />*<br />kodus on külm. tööl on tore. muidu on selline tunne, et taevas lakkab naermast nendel hommikutel, kui K.H. ärkab. millal ma viimati sind lugesin, et nagu istusin maha ja lugesin su naeratusi kokku? et saime kokku ja rääkisime kella kolmeni hommikul huvitavatest asjadest, mis meile mõlemale pakkusid, millal? nüüd istud sa rohmakalt mulle purupurjus mehena selga, kutsud mind kõva häälega keset pidu oma koju, nii et iga naine ja mees vahib meid nagu kahte idiooti ja mina istudes su süles arvutan kokku nende naiste arvu, kes sääl peale minu istund on, ja sa kukud, kukud, kukud, kukud ja mina ei tunne häbi, vahel ainult veidrat, kaanetamatut viha sinu ja enda ja veel millegi vastu. <br /><br />miks me ei võiks lihtsalt rääkida? luuletajatest ja kirjanikest, räägi mulle Waltist, mina Woolfist, tema südamedaamist, kellest ta kirjutas Orlando, räägime, istume maha ja räägime, mina aegajalt tõusen, et liikuda ja hüpata ja karata ja unustada, et ma ainult sinule räägin, et ainult sinu sinised silmad näevad mind niimoodi, muidu ma vaikin, tantsin leti taga tangot kujuteldava partneriga. räägime, räägime. kurat küll, ära istu mind surnuks, ära röögi mind häbituks. hooli minust vähegi ja teistest kaa.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-8133757433517179750?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-23417903282938188942011-12-27T15:49:00.004+03:002011-12-27T16:16:44.996+03:00need jõhkrad lood<br />kui sa ei sünni süüa<br />ega armastada ega miskit<br />ma seisan keset sinu tuba<br />jälle nagu kest<br />kes unustanud küsida<br />su tüdrukult on luba<br />et armastust<br />ahmiste nüüd<br />ei seda eksisteeri<br />ja hing on valus<br />ja ise olen kaa<br />mul pole mõtet<br />ja sinagi siin oled mõtteta<br />(vaevalt, intellektuaalsel<br />... on raske olla mõteteta)<br />kuid siiski oma<br />miks ei tea<br /><br /><br />-----------------<br />lapsed jõudsid kohale. leenal oli suur mustjaskollane muhk otsa ees, kukkus või siis oli peaga vastu maad, kui joonas talle otsa jooksis, kogemata. nii see käib. ema seisis kesest tuba - ta ei teadnud, mida ette võtta, mida üldse. rahulikult - vähem rahulikult kõik korraga ja koos. ühelt poolt ta kiljatas, teisalt oli rahu ise, see oli naljakas, et ta oli rahu ise. <br /><br />aasta tagasi oli ta kohanud juhanit - elutervet ja tugevat meest, kes ütles, et tema vähemeluterve ja vähemtugev naine läks ära, sest tema lastel oli kalduvus teineteisele füüsilisi vigastusi tekitada. noh, kas ta nüüd läheks ja võtaks kaasa oma vanema poja, et sis leenal oleks vähem. jätaks mõne teise kanda. <br /><br />ema ainult ohkas. muud midagi. <br /><br /><a href="http://2.bp.blogspot.com/-CRg8HRg7lLA/TvnFCHlOfOI/AAAAAAAAAlg/b5-uXrwECYY/s1600/AIDS-Epidemic-in-Africa.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 213px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-CRg8HRg7lLA/TvnFCHlOfOI/AAAAAAAAAlg/b5-uXrwECYY/s320/AIDS-Epidemic-in-Africa.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5690796244344929506" /></a><br />------<br />lasin korterinaabril lugeda epideemiahoost, mille käigus suri tervete majade viisi rahvast, ainult tüdruk, kes kassi eest hoolitses, jäi ellu. korterinaaber vihkas mind. mina armastan tema vene keelt ja võimatut omadust kõigele kiire seletus anda. loogiline, lihtne. sellest see minu epideemilise kassi lugu, kellele tüdruk hiiri korjas, neid epideemialaigukesi korteripõrandal. minu vend rääkis sellest, kuidas ta kassiga kahe peale maakodus hiirt püüdis, lapsed istusid ja kuulasid kõrvad hullu juttu täis. isa luges muinasjuttu tatjanast ja ütles, et k on mulle tähtis. vennanaine ka arvas, teda tähtsaks. aga kõige tähtsam on professor, kellele ma suudaks korraldada sihukesi lollusi, et ma pigem hoidun... pigem pean teda alati kõige tähtsamaks.<br /><br />ülemine asi näitab aidsiepideemia ohvrit<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-2341790328293818894?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-73720439776004813782011-12-26T09:44:00.002+03:002011-12-26T10:11:27.318+03:00ohjeesus need filmid ja georgid ja naised ja tegelt mulle matvere meeldib, kuidagi natuke nagu liiga maamees georg otsa jaoks, aga siiski, papaga vaidlesime terve õhtu georgi asta pärast, kelle karakter mind lihtsalt sõnatuks tegi. ta oli võimas naine, oma emotsioonide pursetes. muud ma see kohta öelda ei suuda, pole kunagi suutnud. isale ta kohe mitte teps ei meeldinud. suitsetav poetess, kes suudab oma mehe nii piinlikku olukorda panna, et pää hakkab tollel ringi käima, aga minul isiklikult oli lõbus, isal ei olnud. isal oli piinlik. noh, eks ma ka natuke selline vist, seepärast on raske saada mehele, olla mehel ja olla armastatud. kuidas ma seda siin ikka nii lihtsalt saan, kui ma tavaliselt ei suuda endale isegi selgeks teha, mida selga panna, rääkimata sellest, kuidas käituda. asta nägi igal sajal juhul välja nagu hullumeelne poetess, suunurgas sigar, päälaes koketne ja ekstravagantne kübar ja käitumuslikult pea alati nii häiritud, kui häiritud üldse kõigest olla saab. aga sai... <br /><br />sellist asja vaadates tahaks kogu aeg öelda, et sinusuguse energilise naise asi on leida oma tukslevale energiale rakendus, mitte tolgendada mehega mööda maad ja ilma kaasas ja teha nägu, et see on ülimalt huvitav. sina peaksid kas ise laulma, tantsima või siis vähemasti koerte varjupaika korraldama. sa oled ju nii võimas ja ilus ja rõkkav. renars kaupers meeldis ka. absurdselt palju meeldis kogu oma geilikkuses, ma ei teadnudki, et see kõik tema sisse peidetud oli. nii - minu eesti keele õpilane saab nüüd laenutada georgi. <br /><br />_______________________<br /><br />päike oli tukslenud puude varju. enno seisis vaikselt suure lehtedest tühja põõsa kõrval ja vaatas kauguses kaanetuvat järve. Tamula. mitu korda ta siin käinud oli? miks? mismoodi? süda tuksles ähvardavalt palju, kui ta seda järve vaatas. kunagi oli ta siin jaaniga äärepealt jääauku kukkund, Jaan, vanem vend tiris ta sis ikka eemale.<br /><br />"ullis läksid või?"<br /><br />ei läinud, järv oli lihtsalt nii meeletult ilus, nii meeletult oma. jäälekat oli selle pääl ka vinge mängida. marisel olid tookord roosad paksud püksid ja suur valge müts. ta oli kõige ilusam tüdruk. ta meeldis kõigile. kõige rohkem aga ennole. <br /><br />"ei läind" ütles enno. <br /><br />kooli oleks minna tahtnud ja samas ei oleks kaa, no mis ta sinna ikka läheb. igav on. ikka seesama füüsika õpetaja, ikka needsamad pruntissuised kaasõpilased, kõik samamoodi. õpetaja pistis nartsissid (eiteakusttaküll need võttis) sinisesse tinti ja näitas, kuidas nood aeglased siniseks osutusid, see oli füüsika, jaaa...<br /><br />"mis sai?" küsis väike Anna, kui nägi oma vanemat venda lasteaia juures tolknemas. <br /><br />"midagi." anna küsis vanaema kohta, arvas, et vend teab, kas vanaema on terve või haige või veel midagi. nad ei olnud vanaemast tükk aega kuulnud ja ema ei rääkinud, ütles, et tema ei tea, millal nad vanaemale külla lähevad. noh füüsika seadused ütlesid, et igaüks, kes on kord sündinud, peab ka surema. enno teadis seda, ta vaatas anna haavavalt ilusaid tumepruune silmi. isalt? jah, venekeelselt isalt, keda mitte keegi juba pikemat aega omaks ei tunnistand või ei tunnistand tema Annat ja mis seal salata Jaani ja Ennot. Ema lõi käega, ema lõi alati. teda justnagu ei huvitanukski, nagu vanaemagagi, hunnik huvitavaid tuttavaid, keda ema teadis mingisuguste instituutide, koolide, ülikoolide ja nii edasi kaudu, aga...<br /><br />perekond?<br /><br />"teie oletegi minu perekond" kiljatas ema niisuguse otsustavusega, et Enno pidi peaaegu, et tooli pealt maha kukkuma. kas ema oli seetõttu nende perekond? ta teadis, et kui ema teada saab põhjuseta puudumisest võtab ta oma pojukese pleenele ja sealt tuleb see hää lause, et tema üksi peab pingutama, aga nemad... ja Jaan tahaks öelda, et ei pea üksi, et otsigu isa üles, et otsigu isa vanemad üles, et lasku vahel teistel tema ja õe ja venna eest hoolitseda, et olgu julge ja tehku vahel nagu inimene, mitte nagu puupaljas maja või kast või koni, mis on eraldatud oma algsest asukohast ja osutub AINULT funktsiooniks. ema oli ühesõnaga nõme. <br /><br />"vanaema ilmselt ütles midagi emale, et ta nüüd niimoodi..."<br /><br />"ei pruugi..."<br /><br />"arvestades ema iseloomu, pruugib ikka. tead ta saab nii ruttu vihaseks nii mõttetute asjade pärast ja vahel mõttekate pärast kaa, aga... ikkagi"<br /><br />"kuule..."<br /><br />"ei kuule!"<br /><br />"ema ikkagi," ütleb viieaastane Anna ja vaatab oma venda läbi aiavõre.<br /><br />"sellest ma saan aru," vastas Enno, aga ta ei saanud aru ema otsustest, ema kindlameelsest eemaldumisest asjadest, mis olid tähtsad, mis andsid vähemasti Ennole emotsionaalse ja mis seal salata, ka majandusliku toe.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-7372043977600481378?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-16982683498814514832011-12-25T21:19:00.002+03:002011-12-25T21:54:57.740+03:00selja peal on kümme punast punni<br />telekas on härra uba<br />kodu, isa, praetud kartul<br />pisut jahe tuba<br /><br />armastan<br />armastan <br />armastan<br /><br />su truudust tehtud linnuluudest<br />sama kerge sama valus<br />samamoodi miskipärast<br />keset tuba on mul jalus<br /><br />eile tundusin endale kurikamõrvarina, kui härra leti taga pidas mind sinaks ja mina mõtlesin, et mis kuradi pärast ja seda ma sis ütlesin kaa, et kui talle miski ei meeldi sis - tundku puudutatuna, pangu mind põlema. täna sain sis papa kah endast välja viidud. imelik on olla. kurb on. kodus on olla. isa - see kuuekümne nelja aastane mees, kes tunneb ennast süüdi, ma ei tea mille pärast. ma olen teda nii paljudes asjades süüdistanud ja sees käib nagu kära, millest ei oska midagi arvata. tegelikult tahaks ma lihtsalt oma kodu - kohta, kust ei peaks jõuludeks koju sõitma, või kui siis kellegagi koos, kes on mind hoidnud nagu kõige tähtsamat siin maailmas, aga mina ju ei ole kellegi jaoks kõige tähtsam. vahel tahaks. vahel kohutavalt tahaks. <br /><br />isast sain umbes nii aru et ta ei tahagi mind näha ja vennanaisest kah umbes nõnda ja sis ma unustasin peale bussist välja astumist papale helistada ja tekistasin umbes samasuguse paanikalaadse seisu nagu mu tädi Nil vahel tuleb välja. et isa arvas, et ma olen oma narkosemudega laksu kätte saamas, ära minestanud kuhugi bussi voodri vahele või veel mingi hullema asjaga hakkama saanud. aga mina mõtlesin, et noh, mitte keegi ei armasta mind, mitte keegi ei taha mind, mitte keegi ei viitsi minuga jännata, kõik mu mehed jätavad mind maha ja need, kes ei jäta, need suudeldavad minu nina all kõiki naisi ja sis peavad luuleõhtuid maha siin igasuguste teiste tähtsate naistega ja sis....<br /><br /><br />ohhhkuimorjendav<br /><br />ja nii ma sis elasingi oma jõulurahutust isa peal välja.<br /><br />kaardipakk kaks lendas isa lauale, kui luulekogu, mis lugeda kui aega on. ja vahtigu seda ilusat elo viidingut, minuga vahtis pea tund aega vanu pilte oma ilusast naisest nelikend aastat tagasi, epul pole siiani häda ei miskit, natuke matsakas, aga igal juhul mitte nii luud-kondid, nagu mina olen otsustanud hakata - no ausõna kõik mu püksid kukuvad rebale ja mitte miski ei kanna ennast olematutel puusadel ja mina vean nagu lollike pirukaid poeedile koju, ise peaks neid kuskil nurga taga mugima, et vähegi naise mõõtu välja anda, tissid on kah nii loiult olematud, et jeesus maria sureks maha kui näeks, kui neitsi-poisik ma olen hakand.<br /><br />pole sis ime, et naised kah viimasel ajal meeldima hakanud, ise olen nii terav ja nurgeline ja kore, et hirmus on vaadata. vahel kuulata kah.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-1698268349881451483?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-30939679444477675022011-12-23T18:03:00.005+03:002011-12-23T22:18:08.049+03:00mõne inimesega tekib alati paanika, et ma ei ole PIISAVALT normaalne või olen liiga normaalne või mõlemat korraga või veel midagi<br />aga hea, kui keegi julgeb mind ekstsentriliseks nimetada<br />mina ei oska enam midagi<br />arvata<br /><br />jaa<br /><br />*<br />üks punaste juustega imekaunis ingel sattus poodi<br />kõik<br />mul on valus vaadata<br />alati<br />ja imelik<br /><br /><br />ma ei tea<br />miks<br /><br />aga vahet enam ei ole<br /><br />*<br />valus hakkab ja vahe, kui ma sellele mõtlen, et me ainult elame, ainult elame, ainuüksi armastusest, ihast ja veel millestki, millel on kindlasti nimi ja kuju, aga ma ei ole seda veel täpselt ära määratlenud. väike prints sattus kogemata minu poodi, seisis sääl nagu totakas lind ja vaatas mulle silma, nii nagu tema vaatab, et tule, läheme kuukivisid otsima, või räägime lendoravatest või kasvatame habemed, sina võid ka, ma tean, et sa vahel tahaks olla habemes naine, naine oled sa igal juhul, iga ilmaga, noh, kui sa juuksed ära lõikad, siis sa nii palju naine ei ole, aga muidu, sada prossa kindlalt minu naine oled, ise ka ei tea, ega ma ka ei teadnud, aga kui ss selle poeediga semmima hakkasid, sis ma mõtlesin, mõtlesin päris kaua aega, et miks nii... ja nüüd mõtled sina, et miks nii, ja nii me mõtleme, ma tean, et lahendus tuleb, et ta on juba seal, nurga taga punane verd peaaegu puhevil ja puhvis nuga käes ja naeratab, hambad kollased ja saamatud ja sina, sina armastad teda, nii nagu sinu ema armastas sinu isa, kahelapselise abikaasaga meest, sellist mitte ilusat, koledate suurte pooridega ja... ja minu... minu ema armastas joodikut, kuni armus oma kunstiõppejõudu, kes polnud nii suur joodik, armus nii meeletult, et pidi esimese joodiku maha jätma, mis teha, mis teha...<br /><br />aga lähme otsima põhjamaised tonte, sisalikke, nõidu, salakäike Shnellide ääres<br /><br />lähme, lähme, lähme<br /><br />ja te teate ju küll, et ta öelnud seda, ta ei öelnud midagi, ta lihtsalt vaatas, <br /><br />ja mina mõtlesin kogu eelöeldu välja<br /><br />sest ma ka lihtsalt vaatasin<br /><br />ja teda ei ole selles poes juba kaks kui mitte kolm tundi<br /><br />ja ma tea, mida sellest kõigest arvata,<br /><br />ma ei arvagi midagi<br /><br />punaste juustega inglit on hirmus vaadata, ta on nii ilus, et hing jääb kinni, sõbranna küsis, et kas mulle meeldivad naised, no ei kurat ei, või kui siis väga ilusad, sellised, kellel on Virginia Woolfi kael ja kaunis krunn. või peaaegu mitmesse suunda voolavad voolavad juuksed, nagu oleks meri kellegi pähe leidnud oma pesa, olgu sis punase või kollase või mistahes<br /><br />ingel on ilus<br /><br />ma olen kurb<br />ma olen kurb<br />ma olen kurb<br />ma olen nii kuradima kurb<br />et vahel tahaks oksendada<br /><br />p andis amalfi lugeda, neeh, aga seda kaardipakki tahtsin küll, kõige vapustavama luuletajanna pärast - triin soomets, ma ei tea siiamaani, mis temaga on<br /><br />aga see erutab mind<br /> alati...<br /><br />jaaa<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-3093967944447767502?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-55632408598219346302011-12-20T12:50:00.003+03:002011-12-20T14:06:55.006+03:00kõrgendatud enesehinnang<br />vahepeal<br />mulle tegelikult ei jõua alati pärale, mida ma siin teen või seal. eile oli jälle mingi kummaline lendava linnu tunne, mille kestel kasvatasin tiivad. raamatuleidmise tunne. kõige olulisem on alati klient. vahel. ja kui miski asi tundub kõige olulisem, siis tuleb ennast lihtsalt lolliks rabada, et see asi endale saada - see klient, see rabamise tunne, see teadmine, et peab ja sis saab ka. muud ju üle ei jää. isaga juteldes tuleb see kogu aeg välja. ma imetlen tema oskust saada alati need tehingud ja need inimesed, keda tal vaja on. aga eelkõige imetlen ma tema oskust asjadega lõpuni minna, mis tekitab alati tohutus koguses vaimustust ja häid emotsioone. <br /><br />ah...<br /><br />tegelikult käisin ma tal külas. ostsin ligi saja krooni eest saiakesi, sis kui raha pidi ulatama sain ma aru, kui palju raha eest. enne seda tundusid saiakesed väga nunnu väljavaade, peale seda tundusid nad mind natuke suruvat. et nagu kallis lõbu see temale külla minek, aga ma teisiti ei saanud, sest ma ei saa teisiti. tema loodab kogu aeg, et vähemalt üks naine ei taha temaga magada, aga see on väga vale lootus. ikka tahab, mina küll tahan, aga mida ma siin ikka tahan, kui kõik tahavad. aga eelkõige tahan ma tükikest seda tema ülbust endale. seda, miks ta julgeb kirjutada.<br /><br /><span style="font-weight:bold;">tsurr</span><br /><br />sul on surnud looma silmad<br />õudustärevad kui vaatad<br />sest tegelikult pole<br />ainus ma<br /><br />(ohseekino,<br />mille tissi <br />imeb saatan)<br /><br />lihtsalt <br />rolli mängides<br />või lolli<br />leian ennast<br />ikka samast<br />tsurrist<br /><br />külmad õhtud<br />vagad teed<br />hirmust süda<br />kinni keeb<br /><br />aeg ei võta<br />ette ega maha<br />vahel tundun<br />endale ma kuri<br />sinule ma paha<br /><br />*<br />jõulupeod, ivo, saapad, mille sees kolksuvad tänakivid, maksmata telefoniarve, pisut külm tuba, ikka veel maksmata kommunaalid, miks ma ei muretse? ma ei tea.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-5563240859821934630?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-25805992378506943782011-12-17T16:13:00.002+03:002011-12-17T16:23:25.951+03:00alustame sis sellest<br />et raha ei ole<br />ja armastust ja<br />mitte midagi investeerimisväärset<br />ma teen seda<br />alati<br /><br />ma peibutan, et siis<br />sa tead ju<br />sireen ju sinagi<br />muidugi oleks hea, kui oleks teisiti, aga me mõlemad ju<br />ja vahel me sellegipoolest usume<br />armastusse ja rahasse<br />ma tean<br />mingisse üleüldisse korda<br /><br />kas ma olen, nagu kõik need teised<br />ma tean, et ei<br />aga sellegipoolest<br />sireenid me mõlemad ju<br />las nii<br /><br /><br />*<br />veidenbergs esitas mustas puudlis oma koledat luulet, vähemasti minu jaoks tundus kole. eia uus rääkis huvitavalt sellest, kuidas ta surevaid vanainimesi Kanadas kantseldas. imelik, ma ei oska enam midagi arvata ei suremisest, elamisest ega muidu ja mingitest maani karustest kleitidest ma ei oska ka arvata. ole, nagu oled, nagunii peavad nad sinuga leppima, sinu ilu või inetusega, vahel nad ei lepi. ja ei... just EI! kõige hullem on, et ise peab leppima vähkkasvajageeniga, amputeeritud jalaga ja veel millegagi.<br /><br />*<br />Lilli-Ann - tal on kärepunased juuksed, mille nägemine mind alati jahmatab. ta ise ka - kogu oma olemuselt võiks teda tabada, vaikse arutu linnuna, kes lendab kui raisakotkas kohale, et emotsioone saada ja saabki. tema lähedusest muutun mina. pikaldaseks ja pidulikuks, kaugelenähtavaks. <br /><br />tommi ütles eiale, et tutkit sa siin raamatut kirjutad, sa ei oska ju ja eia kirjutas. tubli tüdruk. minule ütles tommi, et katrina kirjuta kohe raamat, kohe artikkel, kohe luuletus, kirjuta, kirjuta... aga mina ei kirjutanud. imelik on vahel, kuidas inimesed ei kirjuta või siis näiliselt aina kirjutavad. minagi. <br /><br />nälg<br />neljani öösel linnas<br />nälg<br />elu lõpuni<br />alati<br />igavesti<br />nälg<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-2580599237850694378?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-55880095415252517842011-12-16T13:41:00.002+03:002011-12-16T13:44:30.507+03:00mis siin ikka rääkida<br />seal ma sis seisan <br />teisel pool toru on minu korterinaaber<br />ja mina olen siin<br />munakivitänaval<br />ja purjus ja hull ja omadega täitsa sealsamuses<br />ja tema seisab ka<br />samamoodi purjus ja hull<br />ja omadega sealsamuses<br />tema<br />keda ma ei taha<br />ei armastada, hoida ega midagi<br />ja siis mingitel idiootsetel hetkedel<br />suudelda<br />jah, seda tahan<br /><br />keegi ütleb, et homo<br />keegi ütleb veel midagi<br />aga minul on korraga täitsa ükskõik<br /><br />olgu<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-5588009541525251784?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-36055660679431514892011-12-15T13:27:00.002+03:002011-12-15T13:29:51.321+03:00mõned tekstid voolavad läbi ja aurutavad sisse <br />mingisuguse kummalise ärkamise meeleolu<br />tavatult heaolulise tunde<br />kõik kangestub reaalsuseks, mille vastu ei saa<br />kõomägi ja tema hea firma<br />rein raud ja tema kah vist hea firma<br />tegelikult amalfi<br />rahvas rahvas rahvas<br />millel saab teist kuninglikkus võitu<br />ja partseldajate asemel kirjutate<br />kangelastest<br />ma ei tea<br />ja sis kui ma mõtlen, et millal ma viimati ise<br />ega ma ka ei mäleta<br />hirmus on selliseid asju mäletada<br />teevad kuidagi meeleolukaks ja hirmsaks olemise<br />ja tunded <br />aga jah<br /><br />nii<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-3605566067943151489?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-30303590187159992282011-12-14T12:35:00.003+03:002011-12-14T13:17:49.015+03:00<a href="http://4.bp.blogspot.com/-8z3CEUe58bk/Tuh3xhT_1NI/AAAAAAAAAlU/wEKEMOn43Ho/s1600/blok.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 190px; height: 265px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-8z3CEUe58bk/Tuh3xhT_1NI/AAAAAAAAAlU/wEKEMOn43Ho/s320/blok.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5685926222194791634" /></a><br />kui me kasvame suureks, kas siis hakkame kandma õigeid riideid, naeratama õiget moodi. vahel ma mõtlen ja sis ma tulen siia ja kuulan, kuulan ennast ja oma mõtteid, sõnu, mis saavad teoks ja mis saavad minuks ja vahel on tunne, et ma jätan kõik selle just täna vahele, et ma ei sünnita lapsi ega õpi regulaarselt hambaid pesema mitte kunagi. Ja vahel ma mõtlen, et kas see peaks olema suur probleem, et kas üldse on probleemi selles osas. Ma ei tea. ´<br /><br />mingeid asju ma ei suuda teha ja ei teegi, ja sis tuleb mingi paks lühike mees, kes õpetab kõiki. naisi olema avatud, mehi hoidma end seni tagasi, kuni naised on avatud ja siis, siis saab kõik korda. ja ta küsib minu käest, et miks ma kedagi ei armasta. ja ma ei saa öelda, et ma ei saa, sest ma olen seda öelnud juba miljon või sadamiljonit korda ja minu sõbranna on vakatanud teisel pool telefoni, kui ma rääkisin talle temast. lihtsalt vakatanud. ja ma räägin kogu aeg kellestki, aga see pole enam oluline, mis nägu või tegu ta kannab. ainus, mis teda selle teisega või veel kellegagi ühendab on meessugu, muud midagi ja ma kardan. kardan sama intensiivselt intiimsust, päriselt lähedale minekut, nagu mõni kardab tonti ja ma ei tea miks, kas ma kardan siis seda, et ta läheb katki ja mina lähen katki ja me mõlemad ja siis... või me kõik... ja siis... <br /><br />tädi ütleb, et aitab nendest armumistest - tal on õigus, nagu väga õigus, aga samas - ei ole ka. ei aita. "sa armud terve elu, aga keegi peab su laste eest hoolitsema", tal on endiselt õigus. MO ütleb, et küll see mees selle raha leiab, kui ta juba sinu on leidnud ja enda koha leiab ka. ja tal on õigus. ta muidugi kõiki neid minu nägusid ei tea, ei tea seda ka, et ma ei taha, ma tahan ise hakkama saada ja ma hirmutan inimesi, sest ma ei ole ettearvatav, vaid jõledalt spontaanne. Imelik, eks ole? <br /><br />aga las olla nii<br />teisiti ei ole<br />jah<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-3030359018715999228?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-36994058094112284762011-12-13T14:43:00.003+03:002011-12-13T15:33:35.871+03:00ma tahaks niiväga, et sa oleksid siin<br />ma ei tea, kes<br />tegelikult tean<br />me seisame külmas öös tänaval,<br />kunagi kiskus mu toakaaslane<br />imekaunis poolukrainlanna mind siiasamma <br />tantsima<br />sinul on sinu pruunid silmad<br />millega sa mind terve õhtu oled vaadanud<br /><br />ei, mina otsustasin, et ainult ühest peaks piisama<br />noh, mina ei tea, mida mina olen otsustanud<br />ainult ma ei ole piisavalt kasvanud<br />lisad sa veel<br />ja kui mu korterinaaber ütleb<br />et sa oled nunnu<br />ja sinu sokke tuleks nõeluda<br />sis ma mõtlen<br />jaaa<br /><br />mõnel mehel tuleb süda kokku nõeluda<br />see on kuradi raske<br />ja see on mingi loll asi<br />mida ma teha tahaks<br />ma ei tea miks <br />lihtsalt võtta ta kokku<br />ja võtta ta sülle<br />ja võtta ta omaks<br />vahet ei ole<br />kas ta armastab mind nagu naist<br />või mitte<br />aga ma kardan, et ma hakkan seda nõudma<br />ja see nõudmine tekitab minus<br />paanika<br /><br />selle cd, noh, selle cd, selle kinkis sulle ju peika<br />mul ei ole peikasid<br />peale seda, kui üks tüüp peale poolteist kuud minuga semmimist<br />indiasse sõitis, tema oli minu peika<br />kõik ülejäänud toovad mulle oma südant<br />oma lilli, oma luulekogusid, oma märkmikke<br />käsitsitehtuid, oma cd-sid<br /><br />ja nii on<br /><br />kurb on <br />vastik on<br />alati on<br /><br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://2.bp.blogspot.com/-Jc69kjOhhEA/TudFL-xZfiI/AAAAAAAAAlI/hMTWX1wg_vo/s1600/flaviadarinuntitled.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 278px;" src="http://2.bp.blogspot.com/-Jc69kjOhhEA/TudFL-xZfiI/AAAAAAAAAlI/hMTWX1wg_vo/s320/flaviadarinuntitled.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5685589126709607970" /></a><br /><br />Flavia da Rini (1978) pilt 2009 aastast<br />seda, et mul oli ka sünnipäevapidu<br />ilus oli<br />mis mul muud<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-3699405809411228476?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-89704665570945802532011-12-12T17:20:00.003+03:002011-12-12T20:26:56.764+03:00ma lihtsalt tahaks, et need asjad läheksid edasi<br />saaksid millekski enamaks<br />muutuksid ja muudaksid maailma millekski paremaks <br />kui see esialgu on<br /><br />joonas seisis üsna nõutult liisa kõrval, käed kolksusid paremale ja vasemale, ega ta ka nüüd teadnud, miks liisa selline oli, aga oli, alati, ta puudutas liisa huuli ja naeratust oma naeratusega, oma huultega, miks pidi liisa niimoodi kõik välja naerma, tema enda ka, just praegu kõigi ees ja millise kummastava soojusega liisa lagunes temaast eemale<br /><br />"ma ju oleksin sinu eest kaa..."<br /><br />"ma tean... aga ma ei taha seda enam."<br /><br />"mida?"<br /><br />"seda..." <br /><br />miks liisa enam ei tahtnud, ega ta ei teadnud ka miks. lihtsalt aeg oli täis, tahtis, tahtis, aga ühel hetkel lihtsalt tiksus tema aeg täis ja ta seisis kummastava valutundega poisi kõrval, vaatas päikest, mis tõusis nii suurelt taevalakke et hullmajaks võiks saada<br />*<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-8970466557094580253?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-17725690699996813452011-12-10T12:40:00.004+03:002011-12-10T13:04:57.641+03:00<a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://4.bp.blogspot.com/-kKZiKuEBd_4/TuMrdty0CkI/AAAAAAAAAk8/dCgxnblUCUo/s1600/SpaghettiMan.gif"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 226px; height: 320px;" src="http://4.bp.blogspot.com/-kKZiKuEBd_4/TuMrdty0CkI/AAAAAAAAAk8/dCgxnblUCUo/s320/SpaghettiMan.gif" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5684434944180619842" /></a><br /><br />miskipärast tekitab paul mccarthy minus paanilise vajaduse armuda haigetesse kunstiteostesse<br /><br />jaa<br /><br />see üleval on 1991 ilmunud spagettimees<br /><br />kas sina oled ka?<br /><br />osakond on loomulikult paanika<br />ja mina olen loomulikult ka paanica<br />nagu see karu Pöffi kontoris<br />teie tulge temaga tutvuma<br /><br />*<br />need hommikused ülesärkamised ja mõte, et mida ma jälle selga panen või kuidas ma välja lähen või näen. see naine, kellele ma poolkogemata räägin sellest, et mu lapsepõlvesõbranna alastab oma privaatses blogis iseennast ja oma lähedasi, nii kummaline on näha omaasendis mehi, ja hea ka on näha, imelikult hea. meeleolu tõmbleb koha peal ja pealt ära. meeleolu. eile jooksime töölt koju - ma mõtlen kogu aeg, et missugune on elu, et mida sellelt tahta ja korraga, kui seesamune mittediplomaadi haridusega, üleüldse hariduseta, aga üliintelligentne noormees silmapiirilt kaob, et leida keegi teine, ah ilusam-targem... te ju teate küll, mis tunne see on, vastik tunne eks ole, umbes nagu pääseks kogemata iseenda õnnest ilma, aga ei pääse ju. õnn on kogu aeg siin. olgu ta siis või õnnetuseks maskeerunud. õnn armastada või õnnetus armastada vale? inimest. jaa. sellised lood sis - eile me müüsime neid paganama asju, me kogu aeg müüme, igasuguseid, ja Armin Kõomäe uus romaan saabus näppu, ma olin vist õnnelik ma olen alati õnnelik, kui ma mõnele uuele ja huvitavale otsa satun. seisatan - hing kinni. Filimonovi luulekogu eesti keeles. ilus. jälle seisatan. Rein Raua uus asi, jälle hing kinni, jälle seisatan. jaa nii ta käib. individualistlik seisatamine ja sis räägin jälle šokolaadidest või kommidest või tänasest sünnipäevapeost. hea on, kurb on ka. meeleolu ja nii edasi. <br /><br />osakond on ikka sama <br /><br />missis, et spagetimeest ei ole, meest üldse ei ole. ma peale seda naervat jumalat otsustasin vahet pidada. nagunii on kuidagi imelik. midagi on ikka veel kuskil virvedavalt pooleli ja poolikud asjad Tegelikult ei ole head, vähemasti minu närvisüsteemile mitte. tõmbab kõik pingule ja vahel, vahel tahaks lihtsalt minna õue, südaöösi, mitte magama vaid õue, sinna vahtra alla ja loota, et äkki tuleb piisavalt külm ja virmalisterikas öö - vaadata taevasse ja loota, et äkki surengi nii oma kõige ilusamat surma. milleks? nii palju on vaeva nähtud. <br /><br />ma lähen jalutama ja ta küsib mult numbrit ja palub koera patsutada.<br /><br />milleks? <br />ahmilleks ikka<br />teate küll <br />suurte siniste silmadega kena noor mees<br />mitte enam kahekümnendates, natuke vanem<br />inglise keel on hämmastavalt korisev<br />madalmaadest või? <br />jah<br /><br />ma lähen oma Noa laeva, mis päästab mind üksindusest, mis randub alati tõnismäel, kus mu isa randus eelmine sajand, kui polnud enam ühiselamu kohta, sest ta oli selle poistega ära joonud, aga koolis oli veel käia vaja<br /><br />ta saadab mulle sõnumi, sest tema on ilmselt samasugune elevant või kaelkirjak nagu mina, ütleb, et ma naeratan ilusti, sealsamas Noa laevas, hetkeks säran ma nagu kuusepuu, on hea olla ilus või naeratav või mõlemat, kurb on vahel ka, väga kurb<br /><br />miks ma inimesi ei usalda? miks ma neid ei armasta? miks ma tegelikult kardan kõike? Miks?<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-1772569069999681345?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-74171760664010515962011-12-09T21:09:00.004+03:002011-12-09T21:11:58.601+03:00kurbuse lõbus faas<br />mõtlen, et äkki<br />silmad vajuvad kinni<br />eile kuni hommikuni <br />treisin võimsalt ahju kütta<br />tuba ei saand ikka soojaks<br />korterinaaber ikka nohises<br />ikka<br />ja sünnipäeva tahan ikka<br />mis seals ikka<br />vinguda armastan<br />ohjah<br />üle pika aja kirjutasin <br />ERITI VINGUVA kirja Ple<br />ja reaktsioon<br />ei olnud nii vinguv<br /> reaktsiooni pole veel ollagi<br />imelik, et ma annan nii kiiresti alla<br />et ma loobun<br />oma kohast nii ruttu<br />ja nii häbematult<br /><br />ma ei ole jõuluabiline<br />ma ei tea, mis ma olen<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-7417176066401051596?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-34993557254806279502011-12-07T16:20:00.003+03:002011-12-07T22:48:04.566+03:00ahjaa<br />tegelikult on sünnipäevaasi alanenud kella kuueks õhtal<br />ja läheb edasi Ehi jõulupeol<br />kell 22 või nii<br />aga tulge minule külla ikka<br />ja sis võiks edasi minna - ikka<br />ja tulge kohe kõik korraga<br />ja istuge ja rääkige ja nautige<br />ja nii ongi<br />õnn meie õuel<br /><br />*<br />jah, ta polnud seda väärt. või noh, keegi polnud. kui Lisandra pea kõrvale pööras, nägi ta neid kõiki kuidagi kummaliselt talle otsa vaatamas. mida ta tegelikult tahtis? milleks ta seda tahtis? seda? armastust?<br /><br />sest kõik tahavad. ta toksis asjalikult suurde arvutisse kelmikaid tähti. kelmikad tundusid nad juba algusest peale, ainult Joakim nende taustal tundus veelgi kelmikam. armastuslood? joakim oli homo või noh vähemasti väitis seda, et on. Lisandra ei osand seepeale miskit kosta. võib-olla oli kah. keegi ei või kunagi midagi teada. lisandra teadis veelgi vähem sellest. vahel tekkis tal tunne, et ta peaks võimalikult kiiresti siit lahkuma, uksed sulgema ja otsima uut ja paremat ja paljutõotavamat karjääri, aga nii kui ta üle laua kaes nägi ta enda silmi peegeldumas vastu klaasilt. ta teadis, et kohe kohe kohe hakkab ta nutma, ükskõik mis põhjusel või hakkab paaniliselt põhjust otsima nutmiseks ja ta teadis, et see oligi põhjus siin olemiseks. ennast oli siin märksa lihtsam piinata kui kuskil mujal. <br /><br />"tehtud?" küsis Lisandro.<br /><br />"ei..." <br /><br />"tavaliselt on sul sisse trükitud juba kuue minutiga üks a neli ja sa küsid lisa, mis täna?"<br /><br />"lihtsalt - püüan natuke eemale hoida..."<br /><br />"mida? mida? kulla Lisandra..." mees naeris, tugev bariton võttis hoogu ja langes vihase vihmana tema seljale, "sa oled hea tüdruk, sa ju tead seda, sa kuulad alati sõna..."<br /><br />Lisandra kuulas veel palju enamat kui sõna, aga ta ei tahtnud öelda Joakimile, mida ta veel kuulas. trummeldades sõrmi mööda klaviatuuri ja kummutades sõnu kahvatatutena masinasse. <br /><br />"kas sa oled kunagi päriselt armastanud?"<br /><br />"avalikult... ei."<br /><br />"sinu tekste lugedes tuleb välja, et sa muud ei teegi, kui armastad avalikult mehi"<br /><br />"mehi? jah, enamasti mehi, ma ju pean, keegi peab ju selle eest seisma..."<br /><br />"seisma? joakim joakim joakim..."<br /><br />"nagu sina seisad hea selle eest, et mul oleks kellest kirjutada..."<br /><br />jah, lisandra otsis sõna otseses mõttes Joakimile geimehi, kellest too võiks kirjutada, päriselt, häbenemata, julgelt - otsis, sest joakim oli geiaktivist. tobe, eks ole? eesti kontekstis ma mõtlen, esialgu mõtles lisandra ka nii, aga siis kui ta kuuletus lugudele, armastusele ja vajadusele armastatud olla, intiimsusele, millele ta ise kunagi ligi ei pääsenud, sest teda võeti kui kanni, mitte kui pärisinimest, keda võiks päriselt armastada, hellitada, hoida, võtta lugudesse peakangelaseks. Lisandra oli eikeegi, Lisandra oli sekretär, aga nii kui ta Joakimile silma vaatas, siis ta ei olnud enam ja see tekitas temas kaksitisi tundeid. <br /><br />"aga päriselt?"<br /><br />"mis päriselt?"<br /><br />"päriselt oled armastand kedagi?"<br /><br />"mis sul täna on?"<br /><br />"joakim..."<br /><br />"vahel sa käitud nagu inimene või koer või detektiiv, aga sul pole õigust, sa ju tead seda..."<br /><br />"ei tea"<br /><br />"mida?"<br /><br />"eimidagi..."<br /><br />lisandra vaatas korraga jahmunult joakimi.<br /><br />"vaata, aasta tagasi ma tõesti ei teadnud, aga nüüd... no kurat... nüüd ma pean teadma..."<br /><br />"mida?"<br /><br />"et keda..."<br /><br />"ma ei saa aru..."<br /><br />"et keda sa armastad...?"<br /><br />"lisandra..."<br /><br />"jaa!"<br /><br />"mis sa arvad, keda ma armastan... keda vana pede ikka armastab?"<br /><br />joakim hakkab kõva häälega naerma, terve korter täitub tema naerust hetkeks.<br /><br />"sind, seda, et sa oled siin kogu aeg, kui mul sind vaja on, aga mitte..."<br /><br />"jah, aitäh..."<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-3499355725480627950?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-84699034015749718422011-12-06T16:51:00.003+03:002011-12-06T17:25:31.714+03:00ma üritasin ahju või siis oma aju kütta<br />lõppes suitsuse toaga<br />aga vähemalt ei pannud ma korterit põlema<br />see on midagi, mida võin ma kaa väga hää tahtmise korral teha<br />ahjaa sünnipäev tuleb mul ka<br />varsti<br />27 saan, kõik ütlevad, et tita, aga need kõik on neljakümnele lähenevad<br />jaa, ja mina lähenen kaa kunagi, ja sis saan ma ka öelda, et tita<br />võite tulla Sügise 12 ja helistada minu numbrile ja küsida, et kas te võite tulla<br />võite ikka, kõik võivad<br />aga tooge sis puid ja käsiraamatuid selle kohta <br />kuidas korterit mitte maha põletada<br />võite muid kingitusi kaa tuua<br />ma olen väga õnnelik ja vastutulelik<br />et sis algab kell 16. 00 ja kestab ööni,<br />sest järgmine päev pean olema mingisugusel <br />taimetoidutegemise kursustel <br />et vot nii<br /><br />ahjaa<br />blogi püüan ümber sõnastada<br />lesbiks pole hakand<br />ega midagi endiselt soovitan poes käia ja osta Paavo Piiki, Kaur Riismaad ja härra Margus Tamme<br />kirjandusgruupi olen ma ikka veel<br />sellest pahest ei pääse<br />endiselt loen vahelduva eduga väga häid ja väga halbu raamatuid<br />praegu olen vaimustunud Akugatawast<br />ja mis seal salata varjust ühes omanäolises proosaluule teoses<br />endiselt<br /><br />unistan kuulsusest, rikkusest, armastusest, õnnest<br />ja endiselt vaatan peeglisse<br />ja ei usu oma silmi<br />ega paanikat<br />endiselt<br /><br />*<br /><a onblur="try {parent.deselectBloggerImageGracefully();} catch(e) {}" href="http://1.bp.blogspot.com/-fLyt4LZ7YWk/Tt4lvvAyNAI/AAAAAAAAAks/w-nxiRWFm24/s1600/41517_detail_gallery_view_thumb.jpg"><img style="float:left; margin:0 10px 10px 0;cursor:pointer; cursor:hand;width: 213px; height: 320px;" src="http://1.bp.blogspot.com/-fLyt4LZ7YWk/Tt4lvvAyNAI/AAAAAAAAAks/w-nxiRWFm24/s320/41517_detail_gallery_view_thumb.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5683021281791980546" /></a><br /><span style="font-weight:bold;">Kapp</span><br /><br />vahel kandis Anna silphaaval sõnu tummast tühjusest ette.<br /><br />"Kapp, sah-ver, dii van, kapp..." kordas ta veel ja veel ja veel ja veel kord. <br /><br />Tuba täitus neil hetkil küsimusega, kust ta selle kapi saanud oli. Vanatädilt. Kust vanatädi selle saanud oli? oma vanaemalt, mida tegi see kapp euroremonditud korteris. Anna hingas sisse ja välja. Ta teadis, mida see kapp seal tegi - seisis. Anan teadis, et varsti hakkab teda huvitama diivan ja siis sahver, mida kahetoalises keskküttega korteris polnud. Ta teadis, et ta ärritub. Seega otsustas ta veel kord sõnu korrata. <br /><br />Juhani ütles, et naine on hulluks läinud, aga tegelikult Anna lihtsalt peksis järjekindlalt praepanni vastu kappi ja kui Juhani küsis, et miks, siis vaatas Anne talle imestunult otsa, et kuidas Juhani siis ise aru ei saa, et euroremonditud korteris on kapp, mille kokkupanemisaasta oli 1894. <br /><br />"Ahah..." ütles Juhani selle peale, "Kas siis panniga vastu kappi peksmine aitab midagi?"<br /><br />Kusjuures aitas küll.<br /><br />Näiteks kapiga kohaneda. <br /><br />Selle veidra labiilse ajusüsteemiga, mis tahtis euroremonditud kappi, mingisugust läbivat stiili. Anna teadis, et Juhani ei saa aru ja ega ta ise ka vahel ei saanud, et mis sellel kapil viga oli, lihtsalt oli. Oli! Panni peksmine vastu kappi oli tõenäoliselt kõige parem viis kohaneda või lihtsalt stressist vabaneda. <br /><br />Anna seisis.<br />Anna vaikis. <br />Anna tundis häbi, kui naabritädi altkorruselt ukse taha tuli ja küsis, et mis siin toimub ja Juhanit kodus ei olnud. <br /><br />"Mul on kohutav kapp," vastas Anna. <br /><br />Kapil oli lihtsalt üks häda, mida Anna teadlikult ei adunud. Siis kui ta hoogsalt teflonpanniga kapi mustale pinna lõi, ei võtnud ükski löök end nähtavaks, must pind justkui imanuks endasse valu oma stoilisuses ja rahus. See vana kapp oli elanud vanatädi Rosalinde juures 80 aastat ja enen seda vaarema Marta juures 20 aastat. See oli näinud kummalisi tülisid, kui Rosalinde jäi ilma oma unistuste peigmehest vanaema Liinale, kui Rosalinde istus poole ööni üleval ja nuttis, silmad vett ja viha täis, karje kõris kinni. Kogu tema suutmatus kedagi teist armastada, ja neid teisi tuli terve trobikond, imbus sellesse vanasse kappi, mis tunnistas Rosalinde tundetust ja armastust. Vanaisa hoidus vanatädist rääkimast. Kuidas see nii juhtus, et ainult kapp teadis nendevahelisi suhteid? Anna tajus vanatädi Rosalinde rõõmsa meeleolu taga alati nukrust. Kõik need nukrsued olid kogunenud kappi, mida teflonpanniga mõlki ei saand peksta. <br /><br />Ja need nukrused olid toodud Anna uude koju. Juhani ei armastanud teda. Juhani tahtis ainult lapsi ja kui jõhkralt ja tundetult ta Annaga armatses. <br /><br />Teflonpannile ei mõjunud peks sugugi mitte halvasti - praadis paremini.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-8469903401574971842?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-14723008449954980972011-12-04T11:11:00.004+03:002011-12-04T11:25:56.509+03:00Ta seisis keset tuba, käed taskusse surutud ja meeleolu kahkvel - midagi ta tahtis sellest elust, nii nagu tahetakse vahel armastust või midagi või kedagi või veel midagi või veel kedagi. täna sai ta selle jälle selgeks, kuidas kivi kivile surutakse, kuidas krohv sirgeks patsutatakse ja kuidas higi voolab päikses mööda pruuni köndist keha. täna ta sai aru, et see on ilus. oh, kui talle ainult meeldiks mehed või tema meeldiks meestele, aga ei. Vanda oli poisipeaga ingellik ehitajanna, kellele meeldis higi, meeldis mustus, meeldis remont ja veel midagi. ta surus oma karedad käed veelgi tugevamalt püksitaskutesse ja kuulatas vaikselt enda sees laulvat häält: "Homme peaks emale sõnumi saatma, et kõik on korras, et kõik on korras, ta juba muretseb, kindlasti muretseb."<br /><br />Ema oli muretsenud juba siis, kui Vanda keset tuba seisis ja suu poolavali talle silma vaatas. Ema oli haiglane, kellest keegi ei hoolinud, isegi Vandale tekitas aegajalt raskusi ema kõhna ja kahvatu keha eest, mida too aina tablettidega toitis. Kui tabletid said otsa, hakkas ema karjuma, mööda tuba ringi trampima, kohta otsima, ennast. Vanda ei suutnud enam. Ühel hetkel ta lihtsalt läks minema. Mida ta tegema pidi? Ja nüüd saatis ema igasugu imelikke sõnumeid oma tütrele, helistas ja Vandal oli hirm. <br /><br />Vanda mõtles, mis siis kui ema saab teada, et Vanda laob Tallinnas müüri, et mis sis saab. Ta seisis ühiskorteri kolmeteistruudulises toas, vaatas mööda Suur-Ameerikat kihutavaid autosid ja ei teadnud, mis edasi saab. Noh, mis seal ikka. Ema saab hakkama. Ta on nii ilus, et kõik tahavad teda hoida ja kui ta vastu pisut hoiab, ongi kõik korras, aga siiski. Vanda mõtles ka sellele, et mis juhtub, kui ema saab teada, et Vandale meeldivad tüdrukud, kas ema saab pahaseks, kas see halvendab tema seisundit?<br /><br />Ja nii seisis Vanda edasi nendes kummalistes hetkedes ja ootas midagi ja jättis tänagi sõnumi saatmata, et mis siis saab kui, turgatas ta peast kogu aeg läbi ja lõhkes punase veenina igale poole, et mis siis saab kui.<br /><br />Aga emale oli lihtsalt leiba vaja, koos piimaga.<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-1472300844995498097?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-67023362252536450542011-12-03T11:38:00.005+03:002011-12-28T20:09:23.432+03:00ohjeesus<br />ma lihtsalt ei taha enam oma telefoniarveid näha<br />iseennast peeglis ka mitte<br /><br />Iga kord kui ma kuhugi töövestlusele jõuan, jõuan mingile mittetuttavale pinnale ja mul tekib hirm, ahastus, paanika. Seal nad sis istuvad tähtsad mehed ja mul on tunne, et ma hakkan nendega flirtima, et ma mängin pisikest plikat tugeva ja jõulise naise asemel. Isa tuleb meelde. Naeratada võimalikult palju ja võimalikult närviliselt. kus ma olen? kus?<br /><br />ja sis ma võtan selle emotsiooni endaga kaasa. selle ebakindlaks olija tunde - kunagi ütles keegi mulle, et K, et ainus asi, milles sa kindel võid olla, on sinu kirjutamisoskus. vaevalt. siin ma sis olen ja minu bloggi võib lugeda ainult kaks inimest, sest ülejäänud teevad sellest kõigest idiootseid järeldusi, ka minust ja mul on ühelt poolt kurb, teisalt kummaline olla. ma ei saa aru, mida ma tahan ja miks ja see tekitab põtkiva jooksu tühjusse. kümme katset proovida ei midagi. seista - ilusasti riides, vähemilusasti, jne. enamus jaolt üksinda - eemalolijana sellest konkreetsest probleemist, mida ma hetkel lahkan, milles ma elan. <br /><br />aga me kõik oleme ju<br /><br />miks sa siin oled?<br /><br />see on kuidagi filosoofiline küsimus, millele on kuradi raske vastata<br /><br />miks see poiss mulle peale oma luulekogu kinkimist ütles aitäh<br /><br />sellele on veel raskem vastata<br /><br />ta on poiss<br />ta on väike<br />ja ega ma ka suurem pole ja ta on minusse armunud<br />ja ega ma ka vähem pole armunud ma mõtlen<br /><br />ta surub mu hetkeks endale vastu ja ma kuulen temas vaikset häält<br />tegelikult surun mina, sest ma ei suuda temast lahkuda kallistamata<br />ja see on imelik<br />see kallistus<br /><br />töö juures on kõik hästi. ma olen õnnelik, aga ometi otsin uut kohta, sest raha on vähe ja ma ei oska enam kuidagi olla. eile näiteks rääkisin ühele poisile tantrajooga õpetajast, päris imelik oli rääkida, noh kõige lõpus sain aru, et ma tohiks talle sellest rääkida, aga ma ei saa, ma tõepoolest ei saa<br /><br />ma tahaks et see poleks enam nii keeruline ja ometi ma olen ennast sinnamaale mõelnud, et on keeruline. paremal küljel istuvad Hedda Maureri ja Akugatawa ja Jõerüüdi ja Sartre´i raamatud, mina olen segaduses - millest alata<br /><br />eile pidanuks Ivoga jazzul olema<br /><br />ma ei suuda, midagi on valesti, midagi on väga väga väga valesti ja vahel on tunne, et ma lähen katki sellepärast või teen kellegi teise katki. <br /><br />vat selline kurbus on<br /><br /><a href="http://3.bp.blogspot.com/-sY6uc2kGOGQ/TtnnO3Zs9fI/AAAAAAAAAkg/-pe53qDidUM/s1600/t88vestlus.jpg"><img style="display:block; margin:0px auto 10px; text-align:center;cursor:pointer; cursor:hand;width: 320px; height: 248px;" src="http://3.bp.blogspot.com/-sY6uc2kGOGQ/TtnnO3Zs9fI/AAAAAAAAAkg/-pe53qDidUM/s320/t88vestlus.jpg" border="0" alt=""id="BLOGGER_PHOTO_ID_5681826647480530418" /></a><div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-6702336225253645054?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-78149708648816406592011-12-02T17:59:00.005+03:002011-12-28T20:09:56.487+03:00kuidas seda üldse nimetatakse<br />seda hetke, kui saad aru, et sa ei oska<br />hoida kedagi endale nii lähedal<br />et hing on mõlemal lähedusest õnnelik?<br /><br />ja sis sa saad aru<br />kui te seisate nendel kummalistel sekunditel<br />teineteisest vaid puudutuse kaugusel<br />ja sina tühistad puudutusi<br />kallistusega<br />sis kui sa saad aru<br />et sa ei saa millestki aru<br />ja ei taha kaa<br />aru saada<br /><br />sis<br /><br />ongi kõik<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-7814970864881640659?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-31007765.post-72078050728518829342011-12-01T17:03:00.004+03:002011-12-28T20:10:20.722+03:00enam ma ei saa<br />ei taha ka<br />kõike seda oli vahepeal nii palju<br />valus hakkab<br />nagu oleks keegi lihtsalt otsustanud, et mul peab olema temaga<br />aga tegelikult<br />ega ikka ei pea küll<br />kui mina olen ainuke<br />kes tema jaoks<br /><br />peab?<br /><br />mida?<br /><br />mina ka ei tea enam mida<br /><br />*<br /><br />paha hakkab<br />nüüd ja kohe<div class="blogger-post-footer"><img width='1' height='1' src='https://blogger.googleusercontent.com/tracker/31007765-7207805072851882934?l=liizakazz.blogspot.com' alt='' /></div>K.H.http://www.blogger.com/profile/00075706315153077831noreply@blogger.com0